1 Eesmärk

Kirjeldada, kui palju on vaktsineerimise abil raha säästetud.

2 Meetodid

Vaktsineerimise mõju teadasaamiseks tuleks võrrelda inimesi, kes on vaktsineeritud, inimestega, kes ei ole vaktsineeritud. Viirusega nakatumise ning seejärel haigestumise risk sõltub sellest, kui palju viirus parasjagu levib. Näiteks 2021. aasta suvel oli viiruse levik Eestis üsna madal, seevastu sügisel juba oluliselt suurem. Samuti on nakkuse levik ka geograafiliselt erinev: 2021. a alguses oli levik suurem Põhja-Eestis, sügisel aga Lõuna-Eestis. Seepärast ei tohiks lihtlabaselt võrrelda näiteks Hiiumaa inimesi, keda suvel ei vaktsineeritud, Valgamaal sügisel vaktsineeritud inimestega. Samuti peaks arvestama inimeste vanusega: vanemate hulgas on vaktsineerituid rohkem kui nooremate hulgas, aga samas on neil tihti ka viletsam tervis ning seeläbi ka suurem risk vajada haiglaravi. Üks võimalus, kuidas taolisi segavaid tegureid arvesse võtta, on teha nn sobitatud kohortuuring. Iga vaktsineeritud inimese kõrvale valime juhuslikult ühe samasuguse mittevaktsineeritud inimese – samas vanuses, sama elukoha, tervisliku seisundi, soo ning kindlustatuse staatusega. Seejärel jälgime aja jooksul, kas ja millal keegi vajas COVIDiga seotud ravi ning millal keegi suri; „stardipauk“ ehk jälgimine algab sellest päevast, kui vaktsineeritud paariline oma vaktsineerimiskuuri lõpetas. Et teada saada vaktsineerimise nn puhast efekti, on mõistlik enne paaride moodustamist kõrvale jätta need vaktsineeritud isikud, kes enne vaktsineerimist juba haigusega kokku puutusid (st on nakatunud), samuti peaks igas paaris olema vaktsineerimata paariline selline, et „stardipäeval“ (ehk indekspäeval) oleks ta elus ning samuti varasema nakatumiseta. Nii moodustubki rühm isikuid (ehk kohort), keda saab aja jooksul jälgida. Tänu sobitamisele on vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimesed keskeltläbi üsna ühesugused ning võrdsete nakatumis- ja haigestumisvõimalustega – kui vaktsiinil mõju ei oleks. (Indiviidi tasandil võib muidugi paariliste vahel olla teatavaid erinevusi, näiteks üks võib elada maakonnakeskuses ning teine sellest eemal, üks neist võib olla ühtede raskete kaasuvate haigustega, teine aga teistsuguste raskete kaasuvate haigustega. Statistika võlu aga ongi selles, et taolised juhuslikud varieeruvused suuremas pildis taandavad üksteist ning esile kerkivad tegelikud trendid ja seosed.) Tuleb tähele panna, et taoline kohort on moodustatud vaktsineeritud inimestest lähtuvalt: iga vaktsineeritu kõrvale on valitud üks mittevaktsineeritud inimene. Seepärast kirjeldabki taoline kohort vaktsiini mõju vaktsineeritud inimeste hulgas – s.o vaktsiini mõju sellises vanuses, sellisest soost, sellise elukohaga jne inimeste hulgas.

Tervisekassa analüüsis, kui palju on tänu vaktsineerimisele ära hoitud hospitaliseerimisi ning üleliigseid tervishoiukulusid. Selle jaoks vaadati isikute paare, kus üks oli vaktsineeritud1 (nn juht) ning teine ei ole tänaseni vaktsineeritud (nn kontroll); vaktsineeritud inimene oli taolises paaris samasugune kui mittevaktsineeritud inimene - samast soost, sama vana, sama elukoha maakonna, terviseseisundi2 ning ravikindlustuse staatusega3. Hospitaliseerimise ning ravikulude jaoks kasutati nende isikute (juhtude ja kontrollide) kohta tervisekassale esitatud COVIDi diagnoosiga raviarveid. Arvesse läksid need arved, mis koostati pärast vaktsineeritud inimese vaktsineerimise kuupäeva (nn indekskuupäeva) ning millel oli põhi- või kaasuva diagnoosina märgitud COVID (U07-U10 või B97.2). Teisisõnu: igas paaris võeti aluseks indekskuupäev (ehk vaktsineeritud paarilise vaktsineerimiskuupäev) ning vaadati sellele järgnenud ravi nii vaktsineeritud inimesel kui ka mittevaktsineeritud inimesel. Lisaks vaadati neil isikutel ka kõiki pärast nakatumist välja ostetud retseptravimeid ning saadud töövõimetushüvitisi4. Kaasati ainult need inimesed, kes varem (enne indekskuupäeva) ei olnud COVIDiga nakatunud. Välja jäeti isikud, kelle elukoht ei ole Eesti või kelle elukoha maakond Eestis ei ole teada.

Andmeid analüüsiti 04.11.2021 seisuga.

3 Tulemused

3.1 Üldine taust

Alates 2020. a algusest on COVIDi tõttu arsti juurde pöördunud (s.o COVID diagnoosiga raviarve saanud) 238003 inimest ning nende raviks on kokku kulunud 56582210 eurot. Sealjuures statsionaarset haiglaravi on vajanud 11958 inimest ning selleks on kulunud 51677375 eurot. Kõige kallim oli 422370 eurot maksnud haiglaravi ühel inimesel, kes oli haiglas 156 päeva. .

Vaktsineerimata isikutes ning vaktsineeritud isikutest enne vaktsineerimise lõpetamist on ravi vajanud 225051 inimest ning selleks on kulunud 53822053 eurot. Sealjuures haiglaravi vajas 11319 isikut 49282327 euro ulatuses (kõige kallim oli 422370 eurot maksnud ravi isikul, kes oli haiglas 156 päeva).

Vaktsineerimata oli haiglaravil 11319 inimest ning vaktsineerimiskuuri lõpetamise järgselt 663 inimest. Alates 2021. a juulist on haiglaravil olnud 1280 vaktsineerimata inimest ning vaktsineerimiskuuri lõpetamise järgselt 459 inimest. Vaktsineerimata isikute kohta on esitatud 14786 haiglaravi arvet ning vaktsineerimiskuuri lõpetanud isikute kohta 818 arvet. COVID-ravi vajanud inimesed on haigestumise järel saanud ravimihüvitisi 20694279 euro eest, sealjuures vaktsineerimata või vaktsineerimise eelselt on hüvitisi makstud 15205358 eurot. COVID-ravi vajanud inimesed on haigestumise järel saanud töövõimetushüvitisi 39109643 euro eest, sealjuures vaktsineerimata või vaktsineerimise eelselt on hüvitisi makstud 34709335 eurot.

3.2 Valimi analüüs

Valimisse kuulus 673435 paari (üks paarilistest vaktsineeris, teine on tänaseni vaktsineerimata; mõlemad paarilised on samast soost, sama vanad, sama elukoha ja COVID riskiga ning nad ei olnud nakatunud enne indekskuupäeva)5.

Keskmine vanus oli valimis 51 aastat, mehi oli 54%, raske või väga raske COVID haigestumise riskiga isikuid 32%, Harjumaa elanikke 44%.

Valimi jaotus vanuse, soo ja hospitaliseerimise riski järgi

Valimi jaotus vanuse, soo ja hospitaliseerimise riski järgi

Vaktsineeritud inimestest on pärast vaktsineerimist statsionaarset haiglaravi vajanud 626 (0.09%), haiglaravi on keskmiselt kestnud 16.05 päeva (mediaan 11.00 päeva, maksimaalne 152.00 päeva) ning läinud maksma keskmiselt 3628 eurot (mediaan 2183, kalleim 68648, kõik patsiendid kokku 2271388 eurot). Sealjuures intensiivravi on vajanud 141 patsienti (0.02%), keskmiselt 6.06 päeva (maksimaalne 38.00 päeva). Mistahes ravi (st lisaks statsionaarsele haiglaravile ka ambulatoorne ja muu ravi, COVID-diagnoosiga) vajas 15154 vaktsineeritud isikut (2.25%) ning keskmiselt maksis see 170 eurot ühe ravi vajanud isiku kohta (mediaan 0, suurim summa 68648, kõikide patsientide summa kokku 2574223). Nakatumise järel hüvitati ravimeid
9161 isikule (1.36%) keskmises summas 51 eurot (mediaan 5, suurim summa 17078 kõigi patsientide ravimihüvitised kokku 468800). Nakatumise järel maksti töövõimetushüvitist (mistahes põhjusel) 5302 isikule (0.79%), keskmiselt 263 eurot ( mediaan 185, suurim summa 6536, hüvitised kokku 1394707 eurot ); keskmine haiguslehe kestus oli 13.51 päeva (mediaan 11.00, suurim 186.00 päeva). Tänaseks on surnud 3646 isikut (0.54%).

Vaktsineerimata võrdlusgrupist on statsionaarset ravi vajanud 1265 (0.19%, s.o 2.02 korda enam kui vaktsineeritud), haiglaravi on keskmiselt kestnud 13.19 päeva (mediaan 9.00 päeva, maksimaalne 135.00 päeva) ning läinud maksma keskmiselt 4654 eurot (mediaan 2140, kalleim 239990, kõik patsiendid kokku 13231596 eurot). Sealjuures intensiivravi on vajanud 780 patsienti (0.12%, s.o 5.53 korda enam kui vaktsineeritud), keskmiselt 6.60 päeva (s.o 9.01% kauem) (maksimaalne 71.00 päeva). Mistahes ravi (st lisaks statsionaarsele haiglaravile ka ambulatoorne ja muu ravi, COVID-diagnoosiga) vajas 17123 vaktsineeritud isikut (2.54%, s.o 1.13 korda rohkem kui mittevaktsineeritud) ning keskmiselt maksis see 388 eurot ühe ravi vajanud isiku kohta (mediaan 0, suurim summa 240868, kõikide patsientide summa kokku 14067944). Nakatumise järel hüvitati ravimeid
17783 isikule (2.64%) keskmises summas 44 eurot (mediaan 4, suurim summa 25657 kõigi patsientide ravimihüvitised kokku 775468). Nakatumise järel maksti töövõimetushüvitist (mistahes põhjusel) 11279 isikule (1.67%), keskmiselt 286 eurot ( mediaan 193, suurim summa 9509, hüvitised kokku 3223420 eurot ); keskmine haiguslehe kestus oli 16.54 päeva (mediaan 13.00, suurim 201.00 päeva). Tänaseks on surnud 8060 isikut (1.20%, s.o 2.21 korda enam kui vaktsineeritud).

Kuna analüüsis oli vaktsineeritud inimesi sama palju kui mittevaktsineerituid ning nad olid üksteisega oluliste tunnuste (soo, vanuse, elukoha maakonna, terviseseisundi) suhtes sarnased, siis saab järeldada, et kui vaktsineeritud isikud ei oleks ennast sel hetkel vaktsineerinud (ja oleks tänaseni vaktsineermata), siis oleks neile kulunud sama suur summa tervishoiu raha, kui palju kulus selles valimis mittevaktsineeritud inimeste jaoks (18066832 eurot). Tegelikkuses kulus aga 4437729 eurot. Seega on need analüüsitud 673435.00 inimest, kes enne riski võimalikku realiseerumist (st nakatumist) ennast ära vaktsineerisid, aidanud kokku hoida vähemalt6 13629103 eurot meie kõigi ühist raha.

Ravi ja hüvitiste vajadus valimisse kaasatud vaktsineeritud isikutel
Tegelikult Oodatav (kui ei oleks vaktsineerinud) Suhe
Haiglaravi vajanute % 0.093 0.422 4.54
Haiglaravi voodipäevi keskmiselt 16.1 13.2 0.82
Haiglaravi summa keskmiselt* 3628 4654 1.28
Haiglaravi summa kokku 2271388 13231596 5.83
Intensiivravi vajanute % 0.021 0.116 5.53
Intensiivravi päevi keskmiselt* 6.06 6.60 1.09
Mistahes ravi vajanute % 2.250 5.389 2.39
Mistahes ravi kulu keskmiselt* 170 388 2.28
Mistahes ravi kulu kokku 2574223 14067944 5.46
Retseptravimeid vajanute % 1.360 2.641 1.94
Ravimihüvitised keskmiselt* 51 44 0.85
Ravimihüvitised kokku 468800 775468 1.65
Töövõimetuslehel olnute** % 0.787 1.675 2.13
Töövõimetuspäevi keskmiselt* 13.5 16.5 1.22
Töövõimetushüvitise riigipoolne summa keskmiselt 263 286 1.09
Töövõimetushüvitiste riigipoolne summa kokku 1394707 3223419 2.31
Surnute % 0.541 1.197 2.21
* keskmine nende kohta, kes seda vajasid; ** ainult haigestumise või karantiiniga seotud töövõimetus

  1. Selles analüüsis “vaktsineeritud” tähendab, et vaktsineerimiskuur on lõpetatud. “Vaktsineerimise kuupäev” / “indekskuupäev” tähendab vaktsineerimiskuuri lõpetamise kuupäeva.↩

  2. Isik loeti COVIDi suhtes madala, kõrge või väga kõrge riskiga olevaks, lähtudes nendest haigustest, mida 2021. aasta alguses vaktsineerimise riskirühmade defineerimisel kasutati. VIIDE: “Covid vaktsineerimise plaan” lk 2 https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_19.01_0.pdf↩

  3. aluseks võeti mõlema isiku puhul, kas neil oli kindlustus sel päeval olemas, kui vaktsineeritud inimene vaktsineerimiskuuri lõpetas↩

  4. Ravimite ning töövõimetushüvitiste puhul diagnoosi ei vaadatud, sest COVIDit märgitakse enamasti raviarvetele kaasuva diagnoosina (põhidiagnoosiks on näiteks kopsupõletik vms) aga retseptidel ja töövõimetuslehtedele kaasuvaid diagnoose ei märgita üldse. Retseptide ja töövõimetushüvitiste puhul arvestati ainult haigekassa poolt hüvitatud kulu. Töövõimetushüvitistest läksid arvesse ainult need, millel põhjuseks oli haigestumine või karantiin (sünnitus, tööõnnetus jms arvesse ei läinud)↩

  5. Kõrvale jäi 2 vaktsineeritud isikut, kellele ei õnnestunud leida samasugust (vanus, sugu, elukoht, risk) mittevaktsineeritud isikut kõrvale.↩

  6. “Vähemalt” sellepärast, et mõned arved on veel laekumata ja välja on jäänud need vaktsineeritud, kes enne vaktsineerimise lõpetamist olid viirusega kokku puutunud – kelle puhul võib samuti eeldada teatavat vaktsiini positiivset efekti nii haigestumisele kui kuludele; lisaks on jäänud kõrvale sellised ravikulud, mida ei maksta teenusepõhiselt (nt perearsti pearaha, EMO valmisolekutasu).↩