1 Kokkuvõte

1.1 Long-COVID esinemissagedus ja patsiendi kirjeldus

Vastavalt WHO poolt pakutud definitsioonile hakkame lugema long-COVIDI haiguse episoodi alates 3. kuust peale esmast positiivset COVID testi ning kestab vähemalt 2 kuud. Haigekassa andmebaasi mõistes tähendab see, et isikule on esitatud mistahes COVIDiga seotud raviarve 3 kuu möödudes positiivsest testi-tulemusest ja tal esineb COVIDiga seonduvaid raviarveid jätkuvalt 2 kuu jooksul.

Poole aasta jooksul (september 2021 – veebruar 2022) haigestus Haigekassa andmebaasi alusel long-COVIDisse 2582 patsienti. Saame hinnata, et long-COVIDi sagedus on 1,7% nakatunutest ja 4,6% ägeda haigusega haiglasse sattunutest.

NB! Tulemuste tõlgendamise juures on äärmiselt oluline üle vaadata definitsioonid. Et numbreid saaks võrrelda rahvusvaheliste aruannetega, on tarvis aru saada, mis tingimustel on valitud long-COVID patsiendid (vt analüüsi kirjeldus) ning missugune on populatsiooni testimise poliitika.

Meie andmeil on long-COVIDi haige sagedamini naisterahvas, kui meesterahvas. Haigestuvad igas vanuses inimesed, mediaankeskmiselt 43-aastaselt. Näeme järsumat haigete hulga tõusu üle 30-aastaste naiste hulgas. Meeste puhul on vanuseline jaotuvus ühtlasem, suurenedes pigem 60-eluaastast. Võib väita, et long-COVIDi haige on vaktsineerimata patsient – vaid 1,5% haigestunutest olid enne esmast COVIDisse haigestumist vaktsineeritud. (NB! Arvestades vaktsiinide ca 90%-list tõhustust, on ootuspärane, et need kes haigestusid vaktsineerimise järgselt, kuuluvad nende 10% hulka, kellele vaktsineerimise tulemusena immuunkaitset ei tekigi. Peab aga silmas pidama, et see järeldus on tehtud vaid sageduse pealt ega pole siin analüüsis eraldi uuritud).

Umbes viiendik (21,8%) long-COVID haigetest on varasema 2 aasta jooksul omanud raviarvet diagnoosidega, mis haiguseid seostatakse long-COVIDi tekkega: psüühika- ja käitumishäire diagnoosiga (RHK-10 F), vereringeelundite haigusega (I), hingamiselundite haigusega (J) või omanud patoloogilist kliinilist või laboratoorset leidu (RHK-10 diagnooside grupp R).

1.2 Long-COVIDi algus ehk 3 kuud esmasest COVID nakkusest

Long-COVID algas keskmiselt 6 kuu (3 kuu kuni 1,8 aasta) möödudes esmasest COVID-nakkusest (NB! Definitsioonikohaselt ei saanudki see alata enne 3 kuud). Ligi 5% long-COVIDi haigetest algas long-COVID haiguse faas haiglaravi vajadusega. Tänaseni vähetuntud haiguse korral võime arvata, et need 5% haigestusid long-COVIDIsse ägedalt ehk raskelt, samas enamustel algas haiguse pikk faas kergemini. Sagedaseim haigestumise põhjus oli J06 (ülemiste hingamisteede hulgi ja täpsustamata paikmega ägedad nakkused), millele järgnesid Z29 (muude profülaktikameetmete vajadus) ja B34 (täpsustamata paikme viirusnakkus).

1.3 Long-COVID haiguse episood

Vastavalt WHO long-COVID definitsioonile kestab haiguse episood vähemalt 2 kuud peale kolmandat haiguse kuud. Me jälgisime sellisele kirjeldusele vastavaid haigeid viimase COVIDiga seotud arveni, kuid minimaalselt 2 kuud.

Long-COVID episood koosneb 2-21 (keskmiselt 3) raviarvest. Keskmiselt algas long-COVID episood 6 kuu möödudes positiivsest testi tulemusest ja on kestnud keskmiselt 5,4 kuud (27 päeva kuni 22 kuud). Long-COVID perioodi vältel vajab haiglaravi ligi 7% patsientidest.

Vaadates isikute ja visiitide (arvete) arvusid, on suurim koormus üldarstiabil (86% patsientidest ja 62% kõigist episoodide arvetest), seejärel eriarstiabil (26% patsientidest ja 17% arvetest), hooldusabil (8% patsientidest ja 17% arvetest) ja taastusravil (6% patsientidest ja 4% arvetest).

Kogu episoodi keskmine ravikulu 1 patsiendi kohta tuleb 588 eurot. Kõigi 2582 patsiendi long-COVIDi raviks on Haigekassa maksnud üle 1,5 miljoni euro. Kulude poolest on kallim ravietapp olnud hooldusravi (50% kogusummast), siis eriarstiabi (38%), taastusravi (9%); üldarstiabile kulus 2,9% kõigist long-COVID kuludest.

NB! Tegelikud ravikulud on selle võrra suuremad, et suur osa esmatasandi ravi kuludest kaetakse pearahast, mis ei ole teenuste alusel arvutatav raviarvelt ja mille tõttu pearaha kulud siin esitatud summas ei sisaldu.

Terve episoodi jooksul suurenevad ravikulud suhteliselt ühtlaselt. Võib eristada ambulatoorset ravi, kus esimesed 3 long-COVID kuud on pidev kulude kasv ja siis kulud praktiliselt ei kasva. Kulutused statsionaarsele ravile kasvavad iga long-COVIID kuuga, kuid järsem kasv on näha 1.-2. haiguskuu vahel ja peale 9. haiguskuud.

2 Eesmärk

Long-COVID definitsioon: https://www.who.int/publications/i/item/WHO-2019-nCoV-Post_COVID-19_condition-Clinical_case_definition-2021.1

Post COVID-19 condition occurs in individuals with a history of probable or confirmed SARSCoV-2 infection, usually 3 months from the onset of COVID-19 with symptoms that last for at least 2 months and cannot be explained by an alternative diagnosis. Common symptoms include fatigue, shortness of breath, cognitive dysfunction but also others* and generally have an impact on everyday functioning. Symptoms may be new onset following initial recovery from an acute COVID-19 episode or persist from the initial illness. Symptoms may also fluctuate or relapse over time.

Miks:

  1. Kui palju kulub long-COVIDile ravi ressursse (eraldi esmatasandl ja eriarstiabis). Missugune valdkond saab suurima koormuse.
  2. Kes on need long-COVID patsiendid, kes tekitavad enam tervishoiusüsteemis koormust (vanus, kaasuvad haigused, vaktsineeritus).
  3. Mis tegevused jäävad haiglatel (ja esmatasandil?) long-COVIDi tõttu tegemata? (mis diagnoosidega inimeste mitu haigusjuhtu? Mis summas? Mis erialade juures?)

Long-COVID valim = esmase COVID-pos testi tulemuse kuupäevast (180 päevaseid perioode arvestades võib inimesel ola mitu nakatumisepisoodi) alates, vähemalt 3 kuud peale testi tulemust, esineb COVID-diagnoosiga (U7-U10, B97.2) raviarve (amb või stats) - s.o indeksarve JA sellel isikul on COVID-diagnoosiga arveid avatud vähemalt 2 kuu jooksul indeksarvest.

Arved, mis kuuluvad long-COVIDi arvete hulka: Kõik eelnimetatud 2 kuu jooksul esitatud arved, lisaks arved põhidiagnoosidega (“fatigue, shortness of breath, cognitive dysfunction but also others”): F20-F29, F30-F39, F40-F49, F60-F69, I27, I40-I43, J40, J42, J96, J98, J99, R00, R06, R25-R27, R53, R55.

3 Definitsioonid

Testiepisood – 180-päevane periood, mille jooksul isikul tehtud positiivsed testid loetakse samasse perioodi kuuluvaks. Ühe isiku testiepisoodid omavahel ei kattu. Näide: positiivsed testid on 1.jaanuar, 1. märts, 1. juuni, 1. august, 1. oktoober. Seega kaks episoodi: 1. jaanuar kuni 30. juuni ning 1. august kuni 28. jaanuar.

Esmane positiivne COVID-test – positiivne test, mis alustab 180-päevast testiepisoodi.

Long-COVID indeksarve – COVID diagnoosiga (põhi või kaasuv U07-U10, B97.2, B34.2) ambulatoorne või statsionaarne raviarve, sh perearsti arve (teenuse tüübid 1, 2, 15, 16, 17, 18, 19, 20), mis on avatud vähemalt 90 päeva pärast esmast positiivset COVID-testi ning millele omakorda järgneb COVID diagnoosiga ambulatoorne või statsionaarne raviarve, sh perearsti arve, mille lõpu kuupäev on vähemalt 60 päeva pärast eelmainitud arvet. Näide: positiivne test oli 1. jaanuaril, COVID diagnoosiga raviarve avati 1. aprillil ning veel üks COVID diagnoosiga arve suleti 1. juulil. Seega 1. aprilli arve on indeksarve ning see ja 1. juuli arve on long-COVID arved. Raseduse ning skriinimisega seotud arved (põhidiagnoosid O, Z30-39, Z11-13) ei lähe arvesse, samuti ei lähe arvesse järgmistelt kontodelt makstud arved: COVID-19 vaktsineerimine, COVID-19 vaktsineerimine perearstid, COVID testid eriarst, laste hambahaiguste ennetus ja ravi, luuüdi transplantatsioon, organisiirdamised, soolevähi varajane avastamine, soolevähi varajane avastamine perearstid, sünnitused, viljatusravi.

Huvipakkuvad diagnoosid – F20-F29, F30-F39, F40-F49, F60-F69, I27, I40-I43, J40, J42, J96, J98, J99, R00, R06, R25-R27, R53, R55

Long-COVID arve – COVID diagnoosiga (põhi või kaasuvaga) või huvipakkuva põhidiagnoosiga ambulatoorne või statsionaarne raviarve, sh perearsti arve, mis on avatud pärast long-COVID indeksarvet (indeksarve avamise kuupäeva) või indeksarvega samal päeval. Raseduse ning skriinimisega seotud arved (põhidiagnoosid O, Z30-39, Z11-13) ei lähe arvesse, samuti ei lähe arvesse järgmistelt kontodelt makstud arved: COVID-19 vaktsineerimine, COVID-19 vaktsineerimine perearstid, COVID testid eriarst, laste hambahaiguste ennetus ja ravi, luuüdi transplantatsioon, organisiirdamised, soolevähi varajane avastamine, soolevähi varajane avastamine perearstid, sünnitused, viljatusravi.

Eelnevalt terve valim – long-COVID arvetega patsiendid, kellel aasta jooksul enne esmast positiivset COVID-testi ei ole olnud sama peatüki huvipakkuva diagnoosiga raviarveid. Näide: kui isikul on long-COVID arve põhidiagnoosiga F20 ning testile eelneva aasta jooksul on tal olnud F40 arve, siis tema ei kuulu eelnevalt tervesse valimisse. Kui tal aga eelnevaid F20-F49 ja F60-69 arveid ei ole (ja long-COVID arvete hulgas I, J, R huvipakkuvaid diagnoose pole), siis ta kuulub eelnevalt tervesse valimisse.

Eelnevalt haige valim – patsient, kellel on huvipakkuva diagnoosiga long-COVID arve ning testile eelneva aasta jooksul esineb samast RHK peatükist huvipakkuvaid diagnoose, loetakse selle RHK peatüki suhtes eelnevalt haigeks patsiendiks. Näide: kui isikul on R53 huvipakkuva diagnoosiga long-COVID arve ning testile eelneva aasta jooksul tal R00, R06, R25-27, R53, R55 arveid ei esine, siis ei ole ta eelnevalt haige patsient nende R diagnooside suhtes.

Vaktsineeritud patsient – long-COVIDiga isik loetakse olevat vaktsineeritud, kui tema esimene vaktsineerimiskuur on lõpetatud vähemalt 14 päeva enne esmast positiivset COVID-testi.

4 Meetodid

Valimisse kaasati COVID-arved, mis avati hiljemalt 28.02.2022. Seega mingil isikul long-COVIDit defineeriv teine arve sai tekkida hiljemalt 28.02.2022 ning esimene (indeksarve) 28.12.2021 ja sellele eelnev positiivne test hiljemalt 28.09.2021.1 Seega valimisse kuuluvad patsiendid vajasid ravi tõenäoliselt pigem varasemate viirustüvede tõttu, mitte omikroni ega hilisemate tüvede tõttu.

5 Tulemused

Definitsioonile vastavaid patsiente oli 2582, sh 921 meest ja 1661 naist. Keskmine vanus (long-COVIDit defineeriva) positiivse testi saamisel oli 44 (mediaan 43, min 0, max 97); tänaseks on surnud 57.

Valimisse kuuluvate isikute positiivsed testid olid ajavahemikust 2020-01-04 kuni 2021-09-21. Samal perioodil tuvastati SARS-CoV-2 viirus Eestis 150760 isikul. Seega moodustavad long-COVID patsiendid 1.7% sellel perioodil positiivse testi saanud inimestest. Neist 150760 nakatunust vajas ühe kuu jooksul pärast positiivset testi COVID diagnoosiga statsionaarset haiglaravi 8820. Seega long-COVIDiga patsientide arv on 3.4 korda väiksem kui (võimaliku) ägeda COVIDi tõttu hospitaliseeritute arv. Märkus: testijärgsel stats ravi (sh stats õendus ja taastus) arvel pidi olema põhi- või kaasuv diagnoos COVID; kui oli kaasuv, võis põhidiagnoos olla mis tahes (v-a rasedus ja skriinimine). Pärast testi kuu aja jooksul haiglaravi vajanud 8820 patsiendist tekkis 407 isikul (4.6%) long-COVID. Ülejäänud 95.4% long-COVIDi patsientidest ei vajanud eelnevalt ägeda COVIDi tõttu haiglaravi.

Alloleval joonisel on esitatud juhtumite sagedus ajaliselt.

Enne esmast positiivset testi oli 39 inimest vaktsineeritud (1.5%), ülejäänud olid vaktsineerimata (2521 inimest) või pooliku vaktsineerimiskuuriga (22 inimest).Märkus: vaktsineerimine avanes tavarahvastikule 2021 mais, seega valdavalt said inimesed teise süsti mitte enne juunit-juulit. Poolel valimist oli indeksarvele eelneva positiivse testi kuupäev 2021-02-13 või varasem ning vaid 1.1% valimist oli testi kuupäev 01.08.2021 või hilisem.

Positiivsele testile eelneva aasta jooksul oli 562 (21.8%) long-COVID patsientidest haigustega, mida COVIDisse nakatumine võib võimendada: psüühika- ja käitumishäire diagnoosiga (RHK-10 F), vereringeelundite haigusega (I), hingamiselundite haigusega (J) või omanud patoloogilist kliinilist või laboratoorset leidu (RHK-10 diagnooside grupp R) (vt ka definitsioonide peatükist eelnevalt terve valim ja eelnevalt haige valim).

Sagedasim põhidiagnoos indeksarvel oli J06 (378 patsienti), sageduselt teine oli Z29 (317) ning kolmas B34 (255). Haigestumisele eelneva 2 a jooksul oli huvipakkuvate diagnoosidega (eelpool loetletud F, I, J või R põhidiagnoosiga) raviarveid 562 patsiendil.

Indeksarvetest oli 121 statsionaarse ravi arved, s.o 4.7% long-COVID juhtumitest algab statsionaarse raviga. Kõigist long-COVID patsientidest oli statsionaarseid long-COVID arveid 6.5 protsendil. Seega valdavalt on long-COVID ambulatoorset ravi vajav seisund.

Long-COVIDi arveid on valimisse kuuluvatel patsientidel tänaseks keskmiselt 3.0 (mediaan 2, min 2, max 21). Indeksarve avati keskmiselt 191 päeva pärast positiivset testi (mediaan 183, min 90, max 615). Keskmiselt oli indeksarve avamise ning kõige viimase arve sulgemise vahel 162 päeva (mediaan 141, min 27, max 662). Kokku on long-COVID arvetele kulunud 1518943 eurot (sh üldarstiabi kontolt 712… on makstud 43969 eurot). Keskmiselt kulus long-COVIDi arvetele 588 eurot isiku kohta ( mediaan 15.75, min 0, max 37132). Kuna mõnel isikul on long-COVIDi algusest möödunud 10 kuud, mõnel aga 3 kuud, siis neil, kellel on vähem aega möödunud, võib veel kulusid lisanduda, mistõttu eelmainitud keskmine kulu on pigem alahinnang.

Kontode kaupa oli

  • üldarstiabi long-COVID arveid 4808 (62.3% kõigist arvetest) kogusummas 43969 eurot 2.9% kõigist kuludest) (2221 isikut (86.0% valimist), isikul keskmiselt 2.2 arvet 19.8 euro eest);
  • eriarstiabi arveid oli 1325 (17.2%) kogusummas 579504 eurot (38.2%) (672 isikut (26.0% valimist), isikul keskmiselt 2.0 arvet 862.4 euro eest), ;
  • taastusravi arveid oli 280 (3.6%) kogusummas 132011 eurot (8.7%) (164 isikut (6.4% valimist), isikul keskmiselt 1.7 arvet 804.9 euro eest);
  • hooldusabi arveid oli 1287 (16.7%) kogusummas 763407 eurot (50.3%) (217 isikut (8.4% valimist), isikul keskmiselt 5.9 arvet 3518.0 euro eest);
  • mittekindlustatute arveid oli 14 (0.2%) kogusummas 51 eurot (0.0%) (11 isikut (0.4% valimist), isikul keskmiselt 1.3 arvet 4.7 euro eest);

Long-COVID patsiendid on vajanud järgmiste eriarstiabi erialade (kontode järgi) teenuseid: pulmonoloogia (241 patsienti, 83742 eurot), sisehaigused (113 patsienti, 104875 eurot), kardioloogia (86 patsienti, 50202 eurot), psühhiaatria (84 patsienti, 23541 eurot), günekoloogia (73 patsienti, 9825 eurot); muude erialade teenuseid vajas 190 patsienti (307319 eurot).

Long-COVIDi arvete hulgas on kõige sagedasem J06 põhidiagnoos (1239 arvet), sageduselt teine on B34 (686) ning kolmas Z29 (542).

Allolevas tabelis on long-COVIDi arvete (nii indeksarvete kui ka järgnevate arvete) põhidiagnooside suhtelised sagedused.

Järgnevalt on arvutatud keskmine kulu iga jälgimiskuu kohta. Arvutusse on kaasatud kõik isikud, sh need, kellel antud kuul oli kulu 0 eurot. Arvesse on võetud ainult nende isikute kulud, kellel indekskuupäevast on piisavalt kaua möödunud – näiteks kui isikul oli indeksarve 2 kuud tagasi, siis teda ei kaasata arvutustesse, mis puudutavad kolmandat, neljandat jne kuud. Sel moel saadud prognoos ei ole alahinnang.

Teenuste kasutamine long-COVID arvetel on esitatud allolevas tabelis (tabelis olevad summad on saadud TTL hinna, koguse ja koefitsientide 1–3 korrutisena):

  1. Arvutustes on kuu defineeritud 30päevase perioodina, seepärast kui teine arve avati 28.02.2022, siis indeksarve sai olla avatud kõige hiljemalt 30.12.2021 ning positiivne test hiljemalt 01.10.2021↩