Soovitakse saada informatsiooni omaosaluskoormuse ümberjaotamiseks, et suurendada eelkõige haavatavamate elanike rühmade kaitset katastroofiliste kulude eest nii, et seejuures oleksid vajalikud teenused ja ravimid kõigile kättesaadavad ning hinnata võimalike muudatusalternatiivide rahalisi mõjusid ravikindlustuse eelarvele.
Analüüsi eesmärk on saada ülevaade isikupõhisest omaosaluskoormusest ravikindlustussüsteemis ja hinnata selle võimalikku seost katmata ravivajadusega.
Analüüsitav periood on 01.01.2016-31.12.2019.
1. Arvesse läksid need lehed, kus isikul kehtis lehe alguses nn tööandja kindlustus (1, 2, 6, 54, 57).
2. Arvesse lähevad need töövõimetuslehed, kus töövabastuse periood algas vahemikus 2016-2019.
3. Välja jäetakse lehed, kus puudub isiku unikaalne ID või isikukood.
4. Vaadatakse ainult neid lehti, kus maksestaatus on “Makstud” või “Maksmisele”.
5. Selleks, et leida, kui palju isik rahaliselt kaotas, kasutatakse hüvitiste kohta käivat infot Haigekassa kodulehelt: https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/toovoimetushuvitised#tab-huvitiste-vordlustabel.
6. Järglehtede korral määratakse töövõimetuslehe liigiks esmase lehe liik (osadel juhtudel võis süsteemis erinevalt olla, kuid analüüsides võetakse üldiselt aluseks esmase lehe liik).
7. Lähenemisviis on järgnev:
7.1 Kõigepealt tehakse makstud summa ja hüvitatud päevade arvu põhjal kindlaks, mis on nö hüvitatud päevatasu.
7.2 Võttes arvesse konkreetse hüvitise määra, leitakse isiku nö ligikaudne päevane töötasu. Näiteks kui hüvitise määr oli 70%, siis teame, et see leitud päevatasu on 70% päris päevatasust ning peame nende arvude põhjal leidma täieliku päevatasu ehk 100%.
7.3 Iga hüvitise korral on teada, mitu päeva Haigekassa maksis. Lisaks on teada, milliste liikide korral ja kui mitu päeva maksab tööandja. Iga hüvitise korral tehakse kindlaks, kui mitu päeva kogu töövabastuse perioodist inimene hüvitist sai ning mis määraga.
7.4 Töövabastuse päevade ja hüvitatud päevade vahena saadakse teada, kui mitu päeva oli inimene hüvitisevabalt töölt eemal. Nende päevade eest kaotatud tulu leitakse kui päevade arv korrutatud isiku nö varem leitud päevase töötasuga.
7.5 Nendel juhtudel, kui isiku sai hüvistist vähem kui 100% määraga, leitakse kaotatud tulu järgnevalt: Lahutatakse isiku päevasest töötasust isiku hüvitatud päevatasu ning see vahe korrutatakse nende päevade arvuga, mille eest väiksema määraga hüvitist sai.
7.6 Punktides 7.4 ja 7.5 leitud kaotuatud tulude summad liidetakse kokku ja see lõppsumma näitab ära inimese omaosaluse koju jäämise korral.
2016: Omaosalusega inimesi oli 169 516.
2017: Omaosalusega inimesi oli 171 931.
2018: Omaosalusega inimesi oli 180 951.
2019: Omaosalusega inimesi oli 176 313.
Joonis 1. Inimeste vanuseline jaotus2016: Minimaalne vanus oli 13 aastat, maksimaalne vanus 91 aastat, keskmine vanus oli 43 aastat ning mediaan oli vanusel 42 aastat.
2017: Minimaalne vanus oli 15 aastat, maksimaalne vanus 90 aastat, keskmine vanus oli 43 aastat ning mediaan oli vanusel 42 aastat.
2018: Minimaalne vanus oli 14 aastat, maksimaalne vanus 97 aastat, keskmine vanus oli 44 aastat ning mediaan oli vanusel 43 aastat.
2019: Minimaalne vanus oli 15 aastat, maksimaalne vanus 94 aastat, keskmine vanus oli 44 aastat ning mediaan oli vanusel 43 aastat.
Joonis 2. Inimeste sooline jaotus2016: Kokku oli mehi 69 631 ning naisi 99 885.
2017: Kokku oli mehi 71 340 ning naisi 100 591.
2018: Kokku oli mehi 75 996 ning naisi 104 955.
2019: Kokku oli mehi 75 178 ning naisi 101 135.
Joonis 3. Inimeste keskmine omaosaluse summa (eurodes) vanuse põhjalJoonisel 3 on omaosaluse summad vanuse põhjal.
Joonis 4. Inimeste keskmine omaosaluse summa (eurodes) soo põhjal2016: Meeste keskmine omaosalus on 276.46 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 199.15 eurot.
2017: Meeste keskmine omaosalus on 293.01 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 216.13 eurot.
2018: Meeste keskmine omaosalus on 309.36 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 230.38 eurot.
2019: Meeste keskmine omaosalus on 333.44 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 246.28 eurot.
Tabeli 1 detailsem ülevaade: vajuta siia!
Tabel 1*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud vanuse korral
Tabel 1. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud vanuse korral
Tabelis 1 on välja toodud mediaan, miinimum ja maksimum.
2019. aastal hakkab silma, et 94-aastaste grupis on keskmine omaosalus üsna suur. See on nii, sest gruppi kuulub ainult üks inimene, kellel olid TVLd sel aastal peaaegu pool aastat järjest. Diagnoos oli I63.4 Peaajuinfarkt (pea)ajuarterite emboolia tõttu.
Tabeli 2 detailsem ülevaade: vajuta siia!
Tabel 2*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud soo korral
Tabel 2. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud soo korral
Tabelis 2 on välja toodud mediaan, miinimum ja maksimum.
1. Diagnooside korral kasutati rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK-10) sõnalist jaotust.
2. Tulemused on leitud järgneval meetodil:
Iga isiku korral summeeriti omaosaluse kulud diagnoosigruppide lõikes ning seejärel leiti diagnoosigruppides kirjeldavad statistikud.
Tabeli 3 detailsem ülevaade: vajuta siia!
Tabel 3*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud diagnoosigruppide korral
Tabel 3. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud diagnoosigruppide korral
Tabelis 3 on välja toodud keskmine, mediaan, miinimum ja maksimum.
Iga isiku korral on teada tema elukoht kõige uuema seisuga. Seega tehakse kitsendus, et isik elas samal aadressil alates 2016. aastast.
Tabeli 4 detailsem ülevaade: vajuta siia!
Tabel 4*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud maakondade korral
Tabel 4. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud maakondade korral
Tabelis 4 on välja toodud keskmine, mediaan, miinimum ja maksimum.
Aastal 2016 kuulus “Info puudub” gruppi 4999 inimest, aastal 2017 oli neid inimesi 4346, aastal 2018 oli neid 3801 ning aastal 2019 oli selles grupis 2957 inimest.