1 Taust ja eesmärk

Soovitakse saada informatsiooni omaosaluskoormuse ümberjaotamiseks, et suurendada eelkõige haavatavamate elanike rühmade kaitset katastroofiliste kulude eest nii, et seejuures oleksid vajalikud teenused ja ravimid kõigile kättesaadavad ning hinnata võimalike muudatusalternatiivide rahalisi mõjusid ravikindlustuse eelarvele.

Analüüsi eesmärk on saada ülevaade isikupõhisest omaosaluskoormusest ravikindlustussüsteemis ja hinnata selle võimalikku seost katmata ravivajadusega.

Analüüsitav periood on 2016-2019.

2 Raviteenuse arve teenused

2.1 Andmed ja loogika

1. Teenuste juures võetakse arvesse need teenused, kus isik peab mingi osa ise maksma (visiiditasud jmt) ja kus teenuse tegemise kuupäev jääb ajavahemikku 01.01.2016-31.12.2019.

2. Ambulatoorsete raviarvete korral arvestatakse isiku omaosaluseks 5 eurot iga teenuse 3002 korral (visiiditasu). Ambulatoorsed arved on need, kus ravitüüp on ambulatoorne.

3. Noorsportlaste visiidi korral arvestatakse isiku omaosaluseks 5 eurot visiiditasu. Noorsportlase ravijuhuks loetakse raviarve, kus ravitüüp on 14 (ennetus v.a koolitervishoid), põhidiagnoos on Z10.3, põhieriala on A98. Lisaks on isik raviarve alguses 19-aastane või noorem.

4. Iga uuritava aasta kohta vaadatakse läbi tervishoiuteenuste loetelu ning kõik omaosalusega teenused võetakse arvesse. Aastatel 2016 ja 2017 olid sellised teenused 2063 (Iseseisev statsionaarne õendusabi), 8030 (Funktsioone toetav taastusravi (vähemalt 19-aastasele isikule)), 2210K (Tehisabort naise enda soovil (koos anesteesiaga)), 2287K (Medikamentoosne abort). Aastal 2018 olid sellised teenused 2063 (Iseseisev statsionaarne õendusabi), 8030 (Funktsioone toetav taastusravi (vähemalt 19-aastasele isikule)), 1M2110 (Tehisabort naise enda soovil (koos anesteesiaga)), 246R (Medikamentoosne abort) ning aastal 2019 teenused 7039 (Enteraalne toitesegu 1000 kcal (kodusel ravil)), 2063 (Iseseisev statsionaarne õendusabi), 8030 (Funktsioone toetav taastusravi (vähemalt 19-aastasele isikule)), 1M2110 (Tehisabort omal soovil), 246R (Medikamentoosne abort (omal soovil)).

5. Statsionaarsete arvete korral võetakse arvesse voodipäevatasu, mis on 2.5 eurot päeva kohta, kusjuures maksimaalne päevade arv, mille eest seda küsida võib, on 10 päeva. Tuleb tähele panna, et täiskasvanute korral on voodipäevatasu nende enda oma. Laste korral läheb nende omaosaluse alla nende saatja tasu (sest lastelt ei võeta voodipäevatasu, kuid nende saatjalt võetakse). Osadel juhtudel voodipäevatasu ei võeta (https://www.haigekassa.ee/visiidi-ja-voodipaevatasud). Seega ei arvestata tasu, kui kehtib üks järgnevatest kriteeriumitest:

  1. Isik on alla 19-aastane;
  2. Põhidiagnoos on O00-O99;
  3. Kui arvel esineb intensiivravi kood 2070, 2071, 2072 või 2073 (nende koodide hulk näitab ära, kui palju päevi maksis Haigekassa ehk see lahutatakse isiku makstavatest päevadest maha).

6. Üldine loogika on nii, et iga tasulise teenuse saab siduda arvega. Teistel juhtudel ongi juba aluseks arve võetud. Seega leitakse isikul arvepõhiselt omaosalus (võib sisaldada ühe teenuse/teema kulusid kui ka mitme teenuse/teema omasid). Igal arvel on olemas diagnoos ja tervishoiuteenuse osutaja (TTO). Seega need alajaotused on kõik arvepõhiselt leitud.

2.2 Vanus ja sugu

2016: Omaosalusega inimesi oli 718 638.

2017: Omaosalusega inimesi oli 706 363.

2018: Omaosalusega inimesi oli 693 578.

2019: Omaosalusega inimesi oli 686 380.

Joonis 1. Inimeste vanuseline jaotus

2016: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 106 aastat, keskmine vanus oli 43 aastat ning mediaan oli vanusel 44 aastat.

2017: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 107 aastat, keskmine vanus oli 44 aastat ning mediaan oli vanusel 44 aastat.

2018: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 107 aastat, keskmine vanus oli 44 aastat ning mediaan oli vanusel 45 aastat.

2019: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 106 aastat, keskmine vanus oli 44 aastat ning mediaan oli vanusel 45 aastat.

Joonis 2. Inimeste sooline jaotus

2016: Kokku oli mehi 287 077 ning naisi 431 244.

2017: Kokku oli mehi 284 792 ning naisi 421 571.

2018: Kokku oli mehi 278 775 ning naisi 414 803.

2019: Kokku oli mehi 275 806 ning naisi 410 574.

Joonis 3. Inimeste keskmine omaosaluse summa (eurodes) vanuse põhjal

Joonisel 3 on omaosaluse summad vanuse põhjal.

Joonis 4. Inimeste keskmine omaosaluse summa (eurodes) soo põhjal

2016: Meeste keskmine omaosalus on 18.09 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 22.01 eurot.

2017: Meeste keskmine omaosalus on 17.60 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 21.54 eurot.

2018: Meeste keskmine omaosalus on 18.15 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 21.96 eurot.

2019: Meeste keskmine omaosalus on 18.72 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 22.78 eurot.

Tabel 1*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud vanuse korral

Tabel 1. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud vanuse korral

Tabelis 1 on välja toodud miinimum, maksimum ja mediaan.

2019. aastal hakkab silma, et 104-aastaste grupis on keskmine omaosalus üsna suur. See on nii, sest gruppi kuulub ainult üks inimene, kellel oli diagnoos I50.0 Kongestiivne südamepuudulikkus ja ta tarbis teenust 2063 (iseseisev statsionaarne õendusabi) aasta peale väga palju.

Tabel 2*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud soo korral

Tabel 2. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud soo korral

Tabelis 2 on välja toodud mediaan, miinimum ja maksimum.

2.3 Diagnoos

1. Diagnooside korral kasutati rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK-10) sõnalist jaotust.

2. Tulemused on leitud järgneval meetodil:

Iga isiku korral summeeriti omaosaluse kulud diagnoosigruppide lõikes ning seejärel leiti diagnoosigruppides kirjeldavad statistikud.

Tabel 3*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud diagnoosigruppide korral

Tabel 3. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud diagnoosigruppide korral

Tabelis 3 on välja toodud keskmine, mediaan, miinimum ja maksimum.

2.4 TTO

1. Tervishoiuteenuse osutajate korral sai asutused grupeerida järgnevalt:

  1. Piirkondlik haigla

  2. Keskhaigla

  3. Üldhaigla

  4. Kohalik haigla

  5. Erihaigla

  6. Perearst

  7. Klassifitseerimata

  8. Puudulik

2. Tulemused on leitud järgneval meetodil:

Iga isiku korral summeeriti omaosaluse kulud asutuste gruppide lõikes ning seejärel leiti asutuste gruppides kirjeldavad statistikud.

3. Klassifitseerimata grupi alla kuulusid kõik asutused, kes mõne teise grupi alla ei sobinud ja kus info ei olnud puudulik. Aastal 2016 kuulus sellesse gruppi 105 asutust, aastal 2017 oli asutusi 113, aastal 2018 oli asutusi 112 ning aastal 2019 oli asutusi 92.

Tabel 4*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud asutuste gruppide korral

Tabel 4. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud asutuste gruppide korral

Tabelis 4 on välja toodud keskmine, mediaan, miinimum ja maksimum.

Lisaks eelnevale alajaotusele tehti ka asutuse gruppide ja ravitüübi (ambulatoorne, statsionaarne, päevaravi) jaotus. Iga isiku korral summeeriti omaosaluse kulud asutuste gruppide ja ravitüüpide lõikes ning seejärel leiti asutuste ja ravitüüpide gruppides kirjeldavad statistikud.

Tabel 5*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud asutuste gruppide korral

Tabel 5. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud asutuste gruppide korral

Tabelis 5 on välja toodud keskmine, mediaan, miinimum ja maksimum.

2.5 Isiku elukoha maakond

Iga isiku korral on teada tema elukoht kõige uuema seisuga. Seega tehakse kitsendus, et isik elas samal aadressil alates 2016. aastast.

Tabel 6*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud maakondade korral

Tabel 6. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud maakondade korral

Tabelis 6 on välja toodud keskmine, mediaan, miinimum ja maksimum.

Aastal 2016 kuulus “Info puudub” gruppi 49 390 inimest, aastal 2017 oli neid inimesi 39 939, aastal 2018 oli neid 31 106 ning aastal 2019 oli selles grupis 21 867 inimest.

2.6 Ülevaade teenustest

Tabel 7. Ülevaade alamteenuste kogukuludest ja isikute arvust aastate lõikes

Tabelis 7 on ülevaade teenuste kogukuludest sellisel kujul, kus alamteenuste grupid on eraldi välja toodud. On näha, et iga aasta korral on kõige suuremad kulud iseseisva statsionaarse õendusabi korral. Nullid on tabelites nende kohtade peal, kus konkreetsel aastal teenusel omaosalust ei olnud.

Tuleb tähele panna, et aastate jooksul võib olla nii, et sisult sama teenus on saanud uue koodi ja nimetuse.

Tabel 8. Ülevaade teenuste suuremate gruppide kogukuludest aastate lõikes

Tabelis 8 on ülevaade suuremate teenuste gruppide kogukuludest aastate lõikes.