1 Sissejuhatus

Analüüsi eesmärk on leida üles ja kirjeldada psoriaasi, atoopilise dermatiidi ja villiliste nahahaigustega diagnoosidega patsiente aastatel 2018–2022, kes pole saanud bioloogilist ravi ja kes jäävad ringlema erinevate nahaarstide vahet.

Vastava haigusega isikuks loetakse patsiente, kellel on raviarveid või nahahaiguse ravimite retsepte vähemalt ühega järgnevast kolmest nahahaiguse diagnoosist

  • Psoriaas – RHK-10 kood L40.*
  • Atoopiline dermatiit – RHK-10 kood L20.*
  • Villilised nahahaigused – RHK-10 kood L10.* , L11.* , L12.*

Kuna Tervisekassa andmed ei kajasta diagnoosi raskust, siis defineerime tõsiselt haigeks isiku, kes on ostnud igal jälgimisaastal välja vähemalt kaks nahahaiguse ravimi retsepti.

Järjepidevalt (ehk korralikult) ravitud isikuks loeme isiku, kes on välja ostnud või saanud haiglaravina:

  • vähemalt 2 bioloogilise ravi korda jälgimisaasta kohta
  • vähemalt 2 süsteemse ravi retsepti jälgimisaasta kohta

Jälgimisaasta on aastate arv, mitmel erineval aastal on isik saanud raviarveid ja/või ostnud retsepte – nt isikul, kes on arveid või retsepte saanud nt aastatel 2018, 2021, 2022 on 3 jälgimisaastat (mõnel isikul on keskelt aastaid puudu, mõnel hakkab jälgimisaeg üldse hiljem, nt 2020).

Uuringuperioodiks on aastad 2018–2022. Analüüs on eraldi täiskasvanute (18-aastased või vanemad) ja laste (alla 18-aastased) kohta. Täpsed valimi leidmise reeglid on esitatud vastava peatüki all.

1.1 Ravimid

Ravimid jagunevad kolmeks – on peale määäritavad ravimid, süsteemsed ravimid ja bioloogilised ravimid, mida kirjutatakse välja retseptiga või manustatakse haiglas.

Ravimite toimeained, ATC-koodid ja haiglaravimite teenuskoodid on toodud järgmises tabelis.

Psoriaas Atoopiline dermatiit Villiline nahahaigus
peale määäritavad ravimid
metüülprednisoloon (toopiline,
D07AC14),
flutikasoon (toopiline, D07AC17),
mometasoon (toopiline, D07AC13),
kaltsipotriool+beetametasoon
(D05AX80),
klobetasool (D07AD01),
beetametasoon + salitsüülhape
(D07BC80),
hüdrokortisoon (D07AA02)
metüülprednisoloon (toopiline,
D07AC14),
flutikasoon (toopiline, D07AC17),
mometasoon (toopiline, D07AC13),
takroliimus (D11AH01),
pimekroliimus (D11AH02),
klobetasool (D07AD01),
beetametasoon + salitsüülhape
(D07BC80),
hüdrokortisoon (D07AA02)
klobetasool (D07AD01),
beetametasoon + salitsüülhape
(D07BC80),
hüdrokortisoon (D07AA02)
Süsteemsed ravimid
prednisoloon (H02AB06),
atsitretiin (D05BB02),
asatiopriin (L04AX01),
tsüklosporiin (L04AD01),
metotreksaat (L04AX03)
prednisoloon (H02AB06),
metüülprednisoloon (H02AB04),
deksametasoon (H02AB02),
asatioporiin (L04AX01),
tsüklosporiin (L04AD01),
metotreksaat (L04AX03)
prednisoloon (H02AB06),
metüülprednisoloon (H02AB04),
deksametasoon (H02AB02),
asatiopriin (L04AX01),
mükofenoolhape (L04AA06)
Bioloogilised retseptiravimid
adalimumab (L04AB04),
etanertsept (L04AB01),
guselkumab (L04AC16),
iksekizumab (L04AC13),
ustekinumab (L04AC05),
sekukinumab (L04AC10),
risankizumab (L04AC18)
baritsiniib (L04AA37),
upadatsitiniib (L04AA44)
Bioloogiline haiglaravi
223R, 226R (vanad 392R, 344R) 252R, 291R, 271R 264R


2 Täiskasvanud patsiendid

Analüüsi on võetud isikud:

  • kes on sündinud enne 1. jaanuari 2000 (vanemad kui 18 aastat),
  • kes on 2022. aasta lõpu seisuga elus,
  • kellel on aastatel 2018–2022 atoopilise dermatiidi, psoriaasi või villilise nahahaiguste põhidiagnoosiga alustatud raviarve või sama diagnoosiga välja ostetud retsept, mille toimeaine on toodud varasemas loetelus.

Kokku on eelnevatele tingimustele vastavaid 18-aastaseid ja vanemaid isikuid 80426. Järgmises tabelis (tabel 2.1 ) on patsientide arv haiguste kaupa. Ligikaudu 2% isikutest on mitme haiguse diagnoosiga, analüüsides on nad toodud iga haiguse all eraldi.


Tabel 2.1: Vastava nahahaiguse diagnoosiga täiskasvanud patsientide arv ja patsientide hulk, kellel on olnud rohkem kui üks raviarve ja/või retsept aastatel 2018–2022

Saanud vähemalt ühe arve või retsepti

Saanud jälgimisajal rohkem kui ühe retsepti ja/või arve (%)

Atoopiline dermatiit

45,832

26010 (56.8%)

Psoriaas

35,501

29960 (84.4%)

Villiline nahahaigus

746

419 (56.2%)


Tabelis 2.2 on välja toodud haiguste kaupa isikute arvud, kellel on olnud Tervisekassa raviarvete ja/või retseptide alusel enam kui 1 kontakt (kokku 2 või enam retsepti ja/või raviarvet) vaatlusalusel perioodil.

Atoopilise dermatiidiga isikutest (kes on jälgimisperioodis olnud meditsiiniga kontaktis atoopilise dermatiidi diagnoosiga vähemalt 2 korda) 54% on ostnud vähemalt 2 korda aastas välja peale määäritava ravimi, 0.7% (n=185) saavad vähemalt 2 korda aastas süsteemset ravi ja 0.3% (n=74) vähemalt 2 korda aastas bioloogilist ravi. Vastava nahahaiguse diagnoosiga käib vähemalt 2 korda aastas eriarstil (ka dermatoloogil) või perearstil 7.9% patsientidest, perearstil 4% patsientidest ja dermatoloogil 2% patsientidest (n=526).

Psoriaasi diagnoosiga isikutest (kes on jälgimisperioodis olnud meditsiiniga kontaktis psoriaasi diagnoosiga vähemalt 2 korda) 69% on ostnud vähemalt 2 korda aastas välja peale määritava ravimi, 2% saavad vähemalt 2 korda aastas süsteemset ravi ja 1.5% (n=439) vähemalt 2 korda aastas bioloogilist ravi. Vastava nahahaiguse diagnoosiga käib vähemalt 2 korda aastas eriarstil (ka dermatoloogil) või perearstil 16% patsientidest, perearstil 4% patsientidest ja dermatoloogil 9% patsientidest (n=2945).

Villilise nahahaiguse diagnoosiga isikutest (kes on jälgimisperioodis olnud meditsiiniga kontaktis villilise nahahaiguse diagnoosiga vähemalt 2 korda) 44% on ostnud vähemalt 2 korda aastas välja peale määritava ravimi, 43% (n=181) saavad vähemalt 2 korda aastas süsteemset ravi. Vastava nahahaiguse diagnoosiga käib vähemalt 2 korda aastas eriarstil (ka dermatoloogil) või perearstil 34% patsientidest, perearstil 5.7% patsientidest ja dermatoloogil 23% patsientidest (n=97).


Tabel 2.2: Aastatel 2018–2022 jooksul kokku rohkem kui korra ja jälgimisaasta kohta 2 või enam korda bioloogilist ravi (nii retseptiravi kui haiglas määratav ravi), süsteemset ravi, peale määäritavat ravi saanud isikute arv.

haigus_nimi

Atoopiline dermatiit

Psoriaas

Villiline nahahaigus

Isikuid rühmas

26010

29960

419

Peale määritav ravi, vähemalt 1 retsept

24486 (94.1%)

29430 (98.2%)

293 (69.9%)

Peale määritav ravi, >=2 retsepti aastas

14221 (54.7%)

20842 (69.6%)

187 (44.6%)

Süsteemne ravi, vähemalt 1 retsept

978 (3.8%)

2205 (7.4%)

244 (58.2%)

Süsteemne ravi, >=2 retsepti aastas

185 (0.7%)

720 (2.4%)

181 (43.2%)

Bioloogiline ravi, vähemalt 1 retsepti

84 (0.3%)

543 (1.8%)

1 (0.2%)

Bioloogiline ravi, >=2 retsepti aastas

74 (0.3%)

439 (1.5%)

0 (0%)

Raviarve (perearst, dermatoloog või muu eriarst), vähemalt 1 raviarve

9752 (37.5%)

21763 (72.6%)

278 (66.3%)

Raviarve (perearst, dermatoloog või muu eriarst), >=2 raviarvet aastas

2047 (7.9%)

4823 (16.1%)

145 (34.6%)

Perearsti raviarve, vähemalt 1 raviarve

7645 (29.4%)

12361 (41.3%)

163 (38.9%)

Perearsti raviarve, >=2 raviarvet aastas

1038 (4%)

1195 (4%)

24 (5.7%)

Dermatoloogi raviarve, vähemalt 1 raviarve

2595 (10%)

14325 (47.8%)

203 (48.4%)

Dermatoloogi raviarve, >=2 raviarvet aastas

519 (2%)

2738 (9.1%)

97 (23.2%)


Analüüsi eesmärgiks on välja selgitada süsteemselt ravimata patsiendid, siis analüüsi järgnevatest osadest on välja jäetud patisendid, kellel on:

  • vähemalt 2 bioloogilise ravi korda jälgimisaasta kohta või
  • vähemalt 2 süsteemse ravi retsepti ostetud jälgimisaasta kohta


2.1 Süsteemset ja/või bioloogilist ravi mittesaavad täiskasvanud isikud, kes käivad nahaarsti vastuvõtul rohkem kui 2 korda aastas

Süsteemset ja/või bioloogilist ravi mittesaavad täiskasvanuid, kes käivad nahaarsti vastuvõtul rohkem kui 2 korda aastas on 54147 isikut – 28896 psoriaasiga, 25778 atoopilise dermatiidiga ja 238 villilise nahahaigusega.

Tabel 2.3 kajastab süsteemset ja/või bioloogilist ravi mittesaavate nahahaiguse diagnoosiga patsientide pöördumiste arvu aastas arsti vastuvõttudele (sh perearsti, dermatoloogi vm eriarsti).

Kuna meid huvitavad peamiselt need inimesed, kelle nahahaigus koormab tervishoiusüsteemi (käivad palju arsti juures nahahaiguse diagnoosiga), siis tabelis on toodud nahahaiguse diagnoosiga arvete arvude jaotused (perearstil, dermatoloogil, mõnel muul arstil ja kokku ükskõik millise arsti juures). Suurim nahahaiguse põhidiagnoosiga arvete arv on aasta kohta 28 arvet.

Isikute arv, kes ei ole süsteemsel/bioloogilisel ravil ja külastavad palju arste, ei ole suur (tabeli 2.3 read: “3-4” ja “5+”)


Tabel 2.3: Nahahaiguse diagnoosiga raviarvete arvu jaotus patsientidel, kelle välja ostetud retseptide arv ja/või raviarvete arv kokku aastatel 2018–2022 oli 2 või enam ning kes ei saa süstemaatilist nahahaiguse ravi (bioloogilist või süsteemset ravi vähemalt 2 korda aastas)

Arvete arv kokku jälgimisaasta kohta

Psoriaas

Atoopiline dermatiit

Villiline nahahaigus

<1

14,797

18,329

80

1-2

11,878

6,658

123

3-4

2,007

741

32

5+

214

50

3

Dermatoloogi arvete arv jälgimisaasta kohta

Psoriaas

Atoopiline dermatiit

Villiline nahahaigus

<1

21,107

24,254

138

1-2

6,824

1,359

84

3-4

862

145

16

5+

103

20

Muu eriarsti arvete arv jälgimisaasta kohta

Psoriaas

Atoopiline dermatiit

Villiline nahahaigus

<1

28,662

25,151

225

1-2

199

572

9

3-4

30

52

3

5+

5

3

1

Perearsti arvete arv jälgimisaasta kohta

Psoriaas

Atoopiline dermatiit

Villiline nahahaigus

<1

23,186

20,463

165

1-2

5,083

4,973

67

3-4

602

330

5

5+

25

12

1


Edasises analüüsis on käsitletud patsientide andmeid, kes käivad dermatoloogi vastuvõtul rohkem kui 2 korda aastas.

Tabelis 3.4 on välja toodud, kui mitme erineva dermatoloogi juures üks patsient käis perioodil 2018–2022. Enamus patsiente käib 1-2 dermatoloogi juures. 3 või enama dermatoloogi juures käib 49 atoopilise dermatiidiga, 326 psoriaasiga ja 2 villilise nahahaigusega patsienti.


Tabel 2.4: Jälgimisajal külastatud dermatoloogide arv isikutel, kes ei saa süsteemset ravi ja kellel on rohkem kui 2 dermatoloogi raviarvet aasta kohta

Külastatud dermatoloogide arv

Atoopiline dermatiit

Psoriaas

Villiline nahahaigus

1

58

378

10

2

58

261

4

3

29

167

2

4

12

76

5

5

45

6

3

20

7

8

8

6

9

1

10

2

14

1


Tabelis 2.5 on välja toodud erinevate raviasutuste arvud, kus patsiendid dermatolooge külastavad. Enamus inimesi käib 1 raviasutuses. Kahes või enamas raviasutuses käib 14% (n=24) atoopilise dermatiidiga patsientidest, psoriaasiga patsientidest 22% (n=214) ja villilise nahahaigusega patsientidest <1% (n=1).


Tabel 2.5: Jälgimisajal külastatud raviasutuste arv (dermatoloogide töökoht) isikutel, kes ei saa süsteemset ravi ja kellel on rohkem kui 2 dermatoloogi raviarvet aasta kohta

Külastatud raviasutuste arv

Atoopiline dermatiit

Psoriaas

Villiline nahahaigus

1

141

751

15

2

21

168

1

3

2

43

4

1

2

5

1

3 Alla 18-aastased patsiendid (lapsed)

Analüüsi on võetud isikud (sarnaste reeglite põhjal, kui täiskasvanutel):

  • kes on sündinud alates 1. jaanuari 2000 (alla 18-aastased),
  • kes on 2022. aasta lõpu seisuga elus,
  • kellel on aastatel 2018–2022 atoopilise dermatiidi, psoriaasi või villilise nahahaiguste põhidiagnoosiga alustatud raviarve või sama diagnoosiga välja ostetud retsept, mille toimeaine on toodud varasemas loetelus.

Kokku on eelnevatele tingimustele vastavaid alla 18-aastaseid isikuid 89415. Järgmises tabelis (tabel 3.1) on patsientide arv haiguste kaupa.


Tabel 3.1: Vastava nahahaiguse diagnoosiga alla 18-aastaste patsientide arv ja nende hulk, kellel on olnud rohkem kui üks raviarve ja/või retsept aastatel 2018–2022

Saanud vähemalt ühe arve või retsepti

Saanud jälgimisajal rohkem kui ühe retsepti ja/või arve (%)

Atoopiline dermatiit

55,911

33883 (60.6%)

Psoriaas

33,991

27278 (80.3%)

Villiline nahahaigus

998

419 (42%)


Tabelis 3.2 on välja toodud haiguste kaupa alla 18-aastaste isikute arvud, kellel on olnud Tervisekassa raviarvete ja/või retseptide alusel enam kui 1 kontakt (kokku 2 või enam retsepti ja/või raviarvet) vaatlusalusel perioodil.

Atoopilise dermatiidiga isikutest (kes on jälgimisperioodis olnud meditsiiniga kontaktis atoopilise dermatiidi diagnoosiga vähemalt 2 korda) 38%-le on ostetud vähemalt 2 korda aastas välja peale määäritava ravimi, 0.6% (n=195) vähemalt 2 korda aastas süsteemset ravi ja 0.1% (n=24) vähemalt 2 korda aastas bioloogilist ravi. Vastava nahahaiguse diagnoosiga käib vähemalt 2 korda aastas eriarstil (ka dermatoloogil) või perearstil 24% patsientidest, perearstil 11% patsientidest ja dermatoloogil 3% patsientidest (n=1064).

Psoriaasi diagnoosiga isikutest (kes on jälgimisperioodis olnud meditsiiniga kontaktis psoriaasi diagnoosiga vähemalt 2 korda) 78%-le on ostetud vähemalt 2 korda aastas välja peale määäritava ravimi, 2,8% saavad vähemalt 2 korda aastas süsteemset ravi ja 1% vähemalt 2 korda aastas bioloogilist ravi. Vastava nahahaiguse diagnoosiga käib vähemalt 2 korda aastas eriarstil (ka dermatoloogil) või perearstil 1,6% patsientidest, perearstil 0.5% patsientidest ja dermatoloogil 1% patsientidest (n=269).

Villilise nahahaiguse diagnoosiga isikutest (kes on jälgimisperioodis olnud meditsiiniga kontaktis villilise nahahaiguse diagnoosiga vähemalt 2 korda) 45%le on ostetud vähemalt 2 korda aastas välja peale määäritava ravimi, 43% saavad vähemalt 2 korda aastas süsteemset ravi. Vastava nahahaiguse diagnoosiga käib vähemalt 2 korda aastas eriarstil (ka dermatoloogil) või perearstil 13% patsientidest, perearstil 1% (n=4) patsientidest ja dermatoloogil 8% patsientidest (n=35).


Tabel 3.2: Aastatel 2018–2022 rohkem kui korra ja jälgimisaasta kohta 2 või enam korda bioloogilist ravi (nii retseptiravi kui haiglas määratav ravi), süsteemset ravi, peale määäritavat ravi saanud alla 18-aastaste isikute arv.

haigus_nimi

Atoopiline dermatiit

Psoriaas

Villiline nahahaigus

Isikuid rühmas

33883

27278

419

Peale määritav ravi, vähemalt 1 retsept

28436 (83.9%)

27152 (99.5%)

281 (67.1%)

Peale määritav ravi, >=2 retsepti aastas

13135 (38.8%)

21315 (78.1%)

189 (45.1%)

Süsteemne ravi, vähemalt 1 retsept

938 (2.8%)

2194 (8%)

228 (54.4%)

Süsteemne ravi, >=2 retsepti aastas

195 (0.6%)

756 (2.8%)

183 (43.7%)

Bioloogiline ravi, vähemalt 1 retsepti

33 (0.1%)

497 (1.8%)

1 (0.2%)

Bioloogiline ravi, >=2 retsepti aastas

24 (0.1%)

261 (1%)

0 (0%)

Raviarve (perearst, dermatoloog või muu eriarst), vähemalt 1 raviarve

23623 (69.7%)

1591 (5.8%)

96 (22.9%)

Raviarve (perearst, dermatoloog või muu eriarst), >=2 arvet aastas

8206 (24.2%)

437 (1.6%)

55 (13.1%)

Perearsti raviarve, vähemalt 1 raviarve

18794 (55.5%)

799 (2.9%)

22 (5.3%)

Perearsti raviarve, >=2 arvet aastas

3904 (11.5%)

97 (0.4%)

4 (1%)

Dermatoloogi raviarve, vähemalt 1 raviarve

6932 (20.5%)

1189 (4.4%)

69 (16.5%)

Dermatoloogi raviarve, >=2 raviarvet aastas

1064 (3.1%)

269 (1%)

35 (8.4%)


Analüüsi eesmärgiks on välja selgitada süsteemselt ravimata patsiendid, siis analüüsi järgnevatest osadest on välja jäetud patisendid, kellel on:

  • vähemalt 2 bioloogilise ravi korda jälgimisaasta kohta või
  • vähemalt 2 süsteemse ravi retsepti ostetud jälgimisaasta kohta


3.1 Süsteemset ja/või bioloogilist ravi mittesaavad alla 18-aastased isikud, kes käivad nahaarsti vastuvõtul rohkem kui 2 korda aastas

Süsteemset ja/või bioloogilist ravi mittesaavad täiskasvanuid, kes käivad nahaarsti vastuvõtul rohkem kui 2 korda aastas on 59588 isikut – 26324 psoriaasiga, 33670 atoopilise dermatiidiga ja 236 villilise nahahaigusega. Neist 432 isikul on rohkem kui 1 haigus.

Tabel 3.3 kajastab süsteemset ja/või bioloogilist ravi mittesaavate nahahaiguse diagnoosiga patsientide pöördumiste arvu aastas arsti vastuvõttudele (sh perearsti, dermatoloogi vm eriarsti).

Isikute arv, kes ei ole süsteemsel/bioloogilisel ravil ja külastavad palju arste, ei ole suur (tabeli 3.3 read: “3-4” ja “5+”)


Tabel 3.3: Raviarvete arvu jaotus alla 18-aastastel patsientidel, kelle välja ostetud retseptide arv ja/või raviarvete arv aastatel 2018–2022 on kokku 2 või enam ning kes ei saa süstemaatilist nahahaiguse ravi (bioloogilist või süsteemset ravi vähemalt 2 korda aastas)

Arvete arv kokku jälgimisaasta kohta

Psoriaas

Atoopiline dermatiit

Villiline nahahaigus

<1

25,046

12,951

143

1-2

1,057

16,709

88

3-4

200

3,646

5

5+

21

364

Dermatoloogi arvete arv jälgimisaasta kohta

Psoriaas

Atoopiline dermatiit

Villiline nahahaigus

<1

25,500

29,627

171

1-2

701

3,657

64

3-4

113

367

1

5+

10

19

Muu eriarsti arvete arv jälgimisaasta kohta

Psoriaas

Atoopiline dermatiit

Villiline nahahaigus

<1

26,302

29,736

219

1-2

20

3,666

17

3-4

2

258

5+

10

Perearsti arvete arv jälgimisaasta kohta

Psoriaas

Atoopiline dermatiit

Villiline nahahaigus

<1

25,859

19,580

219

1-2

427

12,326

16

3-4

36

1,587

1

5+

2

177


Edasises analüüsis on käsitletud patsientide andmeid, kes käivad dermatoloogi vastuvõtul rohkem kui 2 korda aastas.

Tabelis 3.4 on välja toodud, kui mitme erineva dermatoloogi juures üks patsient käis perioodil 2018–2022. Enamus patsiente käib 1-2 dermatoloogi juures. Kolme või enama dermatoloogi juures käib 39 atoopilise dermatiidiga ja 35 psoriaasiga last.


Tabel 3.4: Jälgimisajal külastatud dermatoloogide arv alla 18-aastastel isikutel, kes ei saa süsteemset ravi ja kellel on rohkem kui 2 dermatoloogi raviarvet aasta kohta

Külastatud dermatoloogide arv

Atoopiline dermatiit

Psoriaas

Villiline nahahaigus

1

271

52

2

76

36

1

3

24

14

4

7

8

5

5

5

6

2

6

7

1

2


Tabelis 3.5 on välja toodud erinevate raviasutuste arvud, kus patsiendid dermatolooge külastavad. Enamus inimesi käib 1 raviasutuses. Kahes või enamas raviasutuses käib atoopilise dermatiidiga 14% patsientidest ja psoriaasiga patsientidest 33%.


Tabel 3.5: Jälgimisajal külastatud raviasutuste arv (dermatoloogide töökoht) alla 18-aastastel isikutel, kes ei saa süsteemset ravi ja kellel on rohkem kui 2 dermatoloogi raviarvet aasta kohta

Külastatud raviasutuste arv

Atoopiline dermatiit

Psoriaas

Villiline nahahaigus

1

330

82

1

2

50

35

3

5

5

4

1

1

4 Aastas vähemalt 3 korda dermatoloogi külastavad süsteemse ravita isikud

Kirjeldame nüüd patsiente, kellel on raske nahahaigus ja kes ei saa süsteemset ravi.

Leiame selleks Tervisekassa andmebaasist isikud, kes aastatel 2018–2022:

  • on käinud keskmiselt 3 või enam korda aastas dermatoloogi atoopilise dermatiidi, psoriaasi või villilise nahahaiguse põhidiagnoosiga,
  • kes ei saa süsteemset ravi (bioloogilist – haiglas või retseptiga, või süsteemset),
  • kes on 2022. aasta lõpu seisuga elus.

Neile tingimustele vastab 852 atoopilise dermatiidiga, 1055 psoriaasiga ja 15 villilise nahahaigusega isikut (tabel 4.1).

Patsientide vanus on arvutatud esimese dermatoloogi arve saamise hetkel vaatlusaluses ajaperioodis.

Atoopilise dermatiidiga patsiendid on kõige nooremad (keskmine vanus 12 aastat, pooled on kuni 7-aastased). Haigete hulgas on naisi üle poole, villilise nahahaigusega patsientide hulgas ligi kolmveerand.


Tabel 4.1: Aastatel 2018–2022 süsteemse ravita, aastas 3 või enam korda dermatoloogi külastavad isikud.

Haigus

n

Mehed, %

Naised, %

Keskmine vanus

Mediaanvanus

Vanus (min-max)

Atoopiline dermatiit

852

46.5

53.5

12.2

7.2

0.1-90.3

Psoriaas

1,055

44.6

55.4

46.7

49.0

0.8-93.6

Villiline nahahaigus

15

26.7

73.3

58.6

64.0

12.9-90.1


3 ja enam korda aastas dermatoloogi vastuvõtul käivatest atooplilise dermatiidi patsientidest 27,8% on 7–18-aastased ning 19,4% on kuni 1-aastased, 16,8% on 1- kuni 2-aastased. Psoriaasi patsientides kõige suurema vanuserühma osakaalu moodustavad 50–59-aastased (20,8%).


Tabel 4.2: Aastatel 2018–2022 süsteemse ravita, aastas 3 või enam korda dermatoloogi külastavad isikute jaotus vanusrühmades, esitatud isikute arv ja osakaal vastava haiguse rühmas.

Vanusrühm (a)

Atoopiline dermatiit n (%)

Psoriaas n (%)

Villiline nahahaigus n (%)

alla 1aastased

165 (19.4%)

2 (0.2%)

1-2aastased

143 (16.8%)

2 (0.2%)

3-6aastased

112 (13.1%)

17 (1.6%)

7-18aastased

237 (27.8%)

87 (8.2%)

1 (6.7%)

19-29aastased

85 (10%)

113 (10.7%)

30-39aastased

63 (7.4%)

160 (15.2%)

3 (20%)

40-49aastased

26 (3.1%)

170 (16.1%)

50-59aastased

14 (1.6%)

219 (20.8%)

3 (20%)

60-69aastased

4 (0.5%)

174 (16.5%)

3 (20%)

70-79aastased

2 (0.2%)

82 (7.8%)

3 (20%)

80aastased ja vanemad

1 (0.1%)

29 (2.7%)

2 (13.3%)