Fondide kasutus on erinevate asutuste lõikes väga erinev ja 2021. aastal on kasvanud nt uuringufondi ületööd esitanud raviasutuste arv. Samuti on näha osade uuringufondi teenuskoodide kasutuse olulist tõusu võrreldes 2020. aastaga. Tekib küsimus, kas tänane fondide jaotuse põhimõte on õiglane.
Eesmärk on anda üldine ülevaate teenuste kasutamisest ning täpsemalt on soov teada saada, kas ja kuidas erinevad nimistud ja teenuste kasutus sõltuvalt sellest, kas uuringufondi täitmine on jäänud 100% piiridesse või seda ületanud.
Vaatluse alla võeti arved, mis 2020. või 2021. aastal maksti kontolt 0071200008 (uuringufond), 0071200023 (tegevuste fond) või 0071200024 (teraapiafond). Arvete korral, millel olevaid teenuseid maksti mitmelt kontolt, jaotati teenused kontode vahel vastavalt teenuse klassile1.
Käesolevas peatükis on toodud ülevaade teenuste hulgast aastate ja fondide lõikes. Siin ei ole arvete ja teenuste osas kitsendusi (nimistu puudu jne) tehtud, mida on mainitud järgnevate peatükkide juures.
Tabel 1. Teenuste kogused aastate ja fondide kaupa (veeru pealkirja järgi sorteeritav)
Tabelis 1 on välja toodud erinevate teenuste hulgad fondide ja aastate lõikes. Järgnevas kolmes tabelis on täpsemalt kirjeldatud iga fondi lõikes kahe aasta muutuseid.
Tabel 2. Tegevuste fondi teenused 2020 vs 2021 (pluss-märgiga: hilisema aasta kogus on suurem; veeru pealkirja järgi sorteeritav)
Kui võrrelda 2021. aastat 2020. aastaga, siis enim on tegevuste fondis vähenenud järgnevate teenuste arvud: Holter’i monitooring (6326); üld- või erihooldekodu elaniku gripivastane vaktsineerimine (3096); HIV1,2 antigeeni ja/või antikehade määramine (66719); sidumine (ambulatoorne) (7141) ja diatermokoagulatsioon või krüoteraapia (protseduur ühele haigele) (7025).
Tegevuste fondis on tõusnud gripivastane vaktsineerimine (3089), millele järgnevad e-konsultatsioonide kasutamine (3039), EKG monitooring 24 tundi (6371), füsioteraapia individuaalne (kestus 30 min) (7050) ning hematoksüliin-eosiin värvinguga biopsiamaterjali uuring (üks plokk) (66800).
Tabel 3. Teraapiafondi teenused 2020 vs 2021 (pluss-märgiga: hilisema aasta kogus on suurem; veeru pealkirja järgi sorteeritav)
Teraapiafondis on 2021. aastal kõige rohkem vähenenud järgnevate teenuste tegemine: logopeediline teraapia (kestus 90 min) (7622), füsioteraapia individuaalne (kestus 30 min) (7050), kliinilise logopeedi konsultatsioon (7620), perearsti telefoni teel toimunud ja patsiendi tervisekaardis dokumenteeritud patsiendinõustamine (9018) ning perearsti esmane vastuvõtt (9001).
Samas on märgatavalt suurenenud teised füsioteraapia teenused (7062, 7056, 7057, 7063) ning logopeedi teenused (7628, 7621). Lisaks on oluliselt suurenenud ka psühhoteraapia teenused (7601, 7603, 7630).
Tabel 4. Uuringufondi teenused 2020 vs 2021 (pluss-märgiga: hilisema aasta kogus on suurem; veeru pealkirja järgi sorteeritav)
Uuringufondis on oluliselt vähenenud elektrokardiograafia (6320, 6323), perearsti vastuvõtt (9001, 9002), pereõe käeline tegevus (9062) ning mitmesugused analüüsid (9102, 9101) ja läbivaatused (9034, 9030, 9081). Suurenenud on telefonivastuvõtt (9064, 9018) ja mõned analüüsid (66707, 66106, 66102, 66706, 66202).
EKG on asendunud uute teenuskoodidega (6361, 6362), sisulist väga suurt mahu muutust selles osas ei ole.
Selles peatükis on vaatluse all uuringufond ja sellega seotud nimistud ning teenused.
Iga nimistu korral leiti tema aastane (2020, 2021) uuringufondi täitmine PowerBI visuaalist “Perearsti fondide täitmine”. Nimistud jagati kahte gruppi vastavalt sellele, kas täitmine oli üle 100% või mitte. Kõik võrdlused tehti ka nende kahe grupi lõikes.
Igale nimistule leiti nimistu koosseis konkreetse aasta 1. jaanuari seisuga (v.a kahel nimistul 2021. aasta korral, kuna need nimistud tekkisid aasta keskel; neil leiti 31. detsembri seisuga (N0845, N0846)). Igale isikule leiti nimistus vanus samuti konkreetse aasta 1. jaanuari seisuga (v.a kahe nimistu isikutel 2021. aasta korral, kuna need nimistud tekkisid aasta keskel; neil leiti 31. detsembri seisuga (N0845, N0846)). Juhtudel, kus nimistu oli aasta lõikes ainult ühe asutuse all, kasutati uuringufondi täitmise osakaalu ainsat rida. Osadel juhtudel oli nimistu aasta lõikes mitme asutuse all, seega nende korral leiti aastane uuringufondi täitmine kõigi nende ridade peale kokku ehk saadi aastane üldine nimistupõhine täitmine.
Tabel 5. Nimistute üldise koosseisu võrdlus kahes grupis: uuringufondi täitmine kuni 100% (k.a) ning üle 100%
Kui võrrelda kahes uuringufondi täitmise grupis nimistute struktuuri, siis kummagi aasta korral drastilisi erinevusi silma ei jää. Küll aga on näiteks keskmine nimistu suurus selles grupis suurem, kus täitmine on üle 100% (2020. aastal üle 100% täitmise grupis isikuid keskmiselt 175 rohkem ning 2021. aastal isikuid keskmiselt 102 rohkem). Keskmine vanus on üle 100% täitmise grupis 2-4 aastat rohkem ning naiste osakaalud on selles grupis 1%-2% suuremad. Aastal 2020 oli üle 100% täitmisega nimistuid 10%, aastal 2021 oli see osakaal 7% suurem ehk 17%.
Veel vaadati seda, kui palju oli erinevate diagnoosidega arveid 1000 isiku kohta. Selleks leiti kõik arved, kus vähemalt korra esines mõni teenus, mis oli uuringufondi alt tehtud.
Arvetel on isikutel nimistu ka välja toodud, kuid osadel arvetel oli see puudu (polnud nt sel hetkel nimistus ja baasis ei saanud infot juurde liita jne), täpsmalt oli neid arved 29 232 kõigist 8 958 173 arvest ehk ainult 0.3%.
Viie nimistu korral, mis arvetel esines, ei saanud meie baasi põhjal 1. jaanuari seisuga nimistu üldinfot kätte. Kolme nimistu korral ei olnud enam konkreetse aasta 1. jaanuari seisuga nimistus isikuid (ilmselt oli arve avatud eelneval aastal ja nimistu tuli meie vaatluse alla mõne arvega (kokku selliseid arveid ainult 5), aga arve ise läks meie uue aasta kuludesse (selle kuluaasta põhjal võeti arved välja). Kaks nimistut loodi ilmselt poole aasta pealt, seepärast polnud 1. jaanuari infot. Nende nimistute info võeti 31. detsembri seisuga. Neid arveid, kus isikul nimistu puudus või nimistu infot konkreetsel aastal enam ei olnud, nimistute võrdluses arvesse ei võetud.
Tabel 6. Keskmine arvete arv 1000 isiku kohta ja isikute osakaal diagnoosigrupi ja kahe täitmise grupi lõikes
Keskmine tähistab keskmist arvete arvu 1000 isiku kohta grupis (kuni 100% ja üle 100% grupi nimistute arvete ja isikute info). Ehk mõlemas täitmise grupis leiti, kui palju oli gruppi kuuluvate nimistute korral mingi diagnoosiga arveid ja nimistutes olevaid isikuid (tehti eeldus, et aasta lõikes püsisid isikud ühes ja samas nimistus). Keskmiste/osakaalude erinevus näitab, mitu % on üle 100% grupis keskmine/osakaal suurem/väiksem.
Kui vaadata keskmise arvete arvu tulemusi 2020. aasta korral, siis on näha, et kõige suuremad positiivsed erinevused (ehk üle 100% grupis on keskmine suurem) on diagnoosigruppides kasvajad, vere- ja vereloomeelundite haigused, terviseseisundit mõjustavad tegurid ja kontaktid terviseteenistusega ning vereringeelundite haigused. Aastal 2021 on nendeks diagnoosigruppideks vere- ja vereloomeelundite haigused, koodid spetsiifiliste eesmärkide jaoks, närvisüsteemihaigused ning sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused.
Veel vaadati täpsuse huvides ka seda, kui palju oli isikuid mingi kindla diagnoosigrupi arvega aasta lõikes. Ehk siis leiti igas nimistus unikaalsete isikute arvud iga diagnoosigrupi lõikes. Seejärel liideti kahe uuritava grupi nimistute lõikes need isikute arvud kokku (samuti kehtib siin eeldus, et aasta lõikes püsisid isikud ühes ja samas nimistus) ja vaadati, kui suure osa need isikud grupi kõigist isikutest moodustavad (gruppi kuuluvate nimistute isikute arvud liideti koguarvu jaoks kokku).
Kui vaadata isikute oskaalu tulemusi 2020. aasta korral, siis on näha, et kõige suuremad positiivsed erinevused (ehk üle 100% grupis on keskmine suurem) on diagnoosigruppides kasvajad, vere- ja vereloomeelundite haigused, sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused ning vereringeelundite haigused. Aastal 2021 on nendeks diagnoosigruppideks koodid spetsiifiliste eesmärkide jaoks, sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused, kasvajad ning vere- ja vereloomeelundite haigused.
Viimaks vaadati ka keskmist teenuste kasutuse arvu isikute kohta ja isikute osakaalu teenuste lõikes, loogika analoogne keskmise arvete arvu leidmisega. Arvesse läksid teenused (uuringufondi omad) samadelt arvetelt, mis selles peatükis vaatluse alla jäid.
Tabel 7. Keskmine teenuste arv 1000 isiku kohta ja isikute osakaal teenuste ja kahe grupi lõikes
Aastal 2020 on 91 teenust, kus üle 100% grupis on keskmine teenuste arvu erinevus 1000 isiku kohta -100 (sest üle 100% keskmine teenuste arv 0).
Kui aga vaadata, mis teenuseid on üle 100% grupis kõige rohkem tehtud võrreldes kuni 100% grupiga (keskmiste erinevus kõige suurem positiivses suunas), siis suurimad erinevused on teenuste 6117, 66136, 66141, 66139, 66140, 9120B ja 9120C korral, kus erinevused on seitsme- kuni neljakümnekordsed. Küll aga tuleb tähele panna, et neid kõiki teenuseid on mõlemas grupis üsna vähe tehtud ja isikute osakaal, kellele neid on tehtud, on ka üsna väike ning seetõttu võivad ka osakaalude erinevused nii suured olla.
Kui vaadata, mis teenuseid üle 100% grupis kõige rohkem tehti, siis nendeks olid teenused 9018, 9064, 9001, 9002, 66102, 66707 ja 66106 ning kõiki neid teenuseid tehti üle 100% grupis rohkem, osakaalud kuni 100% grupiga võrreldes suuremad vastavalt 14.37%, 33.47%, 16.00%, 25.18%, 53.21%, 91.41% ja 88.07%.
Aastal 2021 on 89 teenust, kus üle 100% grupis on keskmine teenuste arvu erinevus 1000 isiku kohta -100 (sest üle 100% keskmine teenuste arv 0).
Kui aga vaadata, mis teenuseid on üle 100% grupis kõige rohkem tehtud võrreldes kuni 100% grupiga (keskmiste erinevus kõige suurem positiivses suunas), siis suurimad erinevused on teenuste 66139, 7928, 66122, 66120, 9120D, 9053 ja 6325 korral, kus erinevused on kolme- kuni viieteistkordsed. Küll aga tuleb tähele panna, et neid kõiki teenuseid on mõlemas grupis üsna vähe tehtud ja isikute osakaal, kellele neid on tehtud, on ka üsna väike ning seetõttu võivad ka osakaalude erinevused nii suured olla.
Kui vaadata, mis teenuseid üle 100% grupis kõige rohkem tehti, siis nendeks olid teenused 9018, 9064, 66707, 66102, 9061, 9001 ja 66106 ning kõiki neid teenuseid tehti üle 100% grupis rohkem, osakaalud kuni 100% grupiga võrreldes suuremad vastavalt 10.35%, 21.88%, 86.13%, 49.64%, 26.10%, 4.31% ja 79.92%.
Täpsemalt vaadatakse isikute keskmist uuringufondi kulu vanusegruppides, milleks võetakse pearaha vanusegrupid (0-2, 3-6, 7-49, 50-69 ja 70+). Selleks leiatakse eelmises peatükis kasutatud arvetelt summad, mis on makstud uuringufondi kontolt ning vaadatakse, mis on üldiselt vanusegrupi lõikes keskmised summad. Täpsemalt tähendab see seda, et igas vanusegrupis liidetakse summad arvetelt kokku ning jagatakse isikute arvuga, kellel konkreetses vanusegrupis mõni sobiv summarida leidus (arvesse lähevad ka 0 summaga arved).
Lisaks vaadatakse tulemusi ka kahes grupis: nimistute isikute keskmised, kus täitmine oli kuni 100% (k.a) ja nimistute isikute keskmised, kus täitmine oli üle 100%. Isikute vanus võetakse antud juhul arve pealt ehk see on vanus arve avamise seisuga.
Tabel 8. Keskmine uuringufondi kulu vanusegruppides
On näha, et mõlema aasta korral on keskmine kulu kõige väiksem 3–6-aastaste seas ning suurim 70+ vanuses isikute seas. Kõigis vanuegruppides on keskmised kulud aastaga tõusnud – ilmselt võib üheks põhjuseks hinnatõus olla. Suurim tõus on 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga olnud vanusegrupis 3–6 aastat ning kõige väiksem tõus vanusegrupis 7–49 aastat.
Tabel 8.1 Keskmine uuringufondi kulu vanusegruppides nimistute lõikes
Tabelis 8.1 on välja toodud uuringufondi kulud vanusegruppide ja nimistute lõikes. Lisaks on tabeli lõpus ka võrdlus üldiste keskmiste kuludega (info tabelis 8). Seal, kus on tühjad väärtused, ei olnud väärtusi kas olemas või võimalik leida (nt tekkis jagamine nulliga või vanusegrupis ei olnud isikuid).
Tabel 9. Keskmine uuringufondi kulu vanusegruppides ja fondi täitmise gruppides
Selgub, et 2020. aastal on minimaalne kulu kuni 100% täitmise grupis on 9.36 (vanusegrupis 3–6) ning maksimaalne kulu on 35.01 (vanusegrupis 70+) ja vastavad arvud üle 100% täitmise grupis on 14.71 (vanusegrupis 3–6) ning 52.16 (vanusegrupis 70+). Samal aastal on näha, et üle 100% grupis on kulu erinevus 30%-60% ehk 30%-60% suurem kulu kui kuni 100% grupis.
Selgub, et 2021. aastal on minimaalne kulu kuni 100% täitmise grupis on 11.01 (vanusegrupis 3–6) ning maksimaalne kulu on 37.44 (vanusegrupis 70+) ja vastavad arvud üle 100% täitmise grupis on 18.73 (vanusegrupis 3–6) ning 57.59 (vanusegrupis 70+). Samal aastal on näha, et üle 100% grupis on kulu erinevus 30%-70% ehk 30%-70% suurem kulu kui kuni 100% grupis.
Iga nimistu korral leiti hetkeseisuga tegevuspiirkond kohaliku omavalitsuse tasandil. Linnad läksid linnapiirkonna alla ja vallad/külad jms läksid maapiirkonna alla. Seejärel vaadati, kuidas jagunevad kahes piirkonnas nimistud fondi kasutuse põhjal (kuni 100% ja üle 100%).
Tabel 10. Nimistute jagunemine asukoha piirkonna ja fondi täitmine grupi põhjal
Selgub, et 2020. aastal oli nii maapiirkonnas kui ka linnapiirkonnas kuni 100% fondi täitmisega nimistuid 90%. Aastal 2021 oli linnapiirkonnas selliseid nimistuid 83% ja maapiirkonnas 85%. Seega ei saa öelda, et piirkondades fondide kasutus suurel määral erineks.
Rohkem huvi pakkus teenuste 66706 (sõeluuringud, hormoonuuringud, haigustekitajate uuringud immuunmeetodil) ja 66707 (aneemia-, südame-, kasvajamarkerite määramine, haigustekitajate uuringud, antikehade, vitamiinide ja ensüümide määramine immuunmeetodil) kasutus, kuna 2021. aastal on nende teenuste kasutus võrreldes 2020. aastaga oluliselt kasvanud. Vaadatakse, kas see võib kuidagi kindlate diagnoosidega seotud olla.
Arvesse lähevad samadelt arvetelt teenused, mis analüüsi peatükis 4 arvesse läksid (arved, kus nimistu oli olemas jms).
Tabel 11. Teenuse 66706 kasutus aastatel 2020 ja 2021 diagnooside lõikes
Võrreldes 2021. aastal tehtud teenuse 66706 hulka 2020. aastal tehtud teenuste hulgaga diagnooside lõikes näeme seda, et kõige positiivsemad erinevused (ehk 2021. tehtud rohkem kui 2020. aastal) on diagnooside Z25.8 (immuniseerimise vajadus muude täpsustatud üksikute viirushaiguste vastu), J06.9 (täpsustamata ägedad ülemiste hingamisteede nakkused), Z03.8 (jälgimine muude kahtlustatud haiguste ja seisundite suhtes), I11.9 (südamekahjustusega hüpertooniatõbi ilma (kongestiivse) südamepuudulikkuseta) ja J98.8 (muud hingamiselundite täpsustatud haigusseisundid) korral. Jääb silma, et päris mitmed neist on seotud immuniseerimise või hingamisteede haigustega. Ka konkreetne COVID-19 kood jääb esimese 11 suurima erinevuse sisse (U07.1 (COVID-19, laboratoorselt kinnitatud); erinevus 1172).
Edasi vaadeldi tabelist 11 kõige suurema arvulise kasvuga diagnoose (5 diagnoosi) nimistute lõikes. Nendeks diagnoosideks olid Z25.8, J06.9, Z03.8, I11.9, J98.8.
Tabel 11.1 Teenuse 66706 kasutus aastatel 2020 ja 2021 diagnooside (TOP 5 tabelist 11) ja nimistute lõikes
Tabelis on võimaik iga nimistu korral näha teenuste koguhulka, erinevust 2021. aasta ja 2020. aasta vahel ning lisaks on olemas ka suhtarvud 1000 nimistu isiku kohta.
Tabel 12. Teenuse 66707 kasutus aastatel 2020 ja 2021 diagnooside lõikes
Võrreldes 2021. aastal tehtud teenuse 66707 hulka 2020. aastal tehtud teenuste hulgaga diagnooside lõikes näeme seda, et kõige positiivsemad erinevused (ehk 2021. tehtud rohkem kui 2020. aastal) on diagnooside Z25.8 (immuniseerimise vajadus muude täpsustatud üksikute viirushaiguste vastu), Z03.8 (jälgimine muude kahtlustatud haiguste ja seisundite suhtes), J06.9 (täpsustamata ägedad ülemiste hingamisteede nakkused), I10 (hüpertooniatõbi e essentsiaalne e primaarne arteriaalne hüpertensioon e kõrgvererõhktõbi) ja I11.9 (südamekahjustusega hüpertooniatõbi ilma (kongestiivse) südamepuudulikkuseta). Jääb silma, et nende hulgas on nii hüpertooniga seotud diagnoose kui ka hingamisteede haigusega seotud diagnoose. Ka konkreetne COVID-19 kood jääb esimese 17 suurima erinevuse sisse (U07.1 (COVID-19, laboratoorselt kinnitatud); erinevus 1446).
Edasi vaadeldi tabelist 11 kõige suurema arvulise kasvuga diagnoose (5 diagnoosi) nimistute lõikes. Nendeks diagnoosideks olid Z25.8, Z03.8, J06.9, I10, I11.9.
Tabel 12.1 Teenuse 66707 kasutus aastatel 2020 ja 2021 diagnooside (TOP 5 tabelist 12) ja nimistute lõikes
Tabelis on võimaik iga nimistu korral näha teenuste koguhulka, erinevust 2021. aasta ja 2020. aasta vahel ning lisaks on olemas ka suhtarvud 1000 nimistu isiku kohta.
Keskmine uuringufondi kasutus oli nimistute korral 2020. aastal 74.7% ning 2021. aastal 83.0%.
Keskmine e-konsultatsioonide arv 1000 isiku kohta oli 2020. aastal 29.0 ning 2021. aastal 36.6.
Veel pakkus huvi see, kas võib nii olla, et e-konsultatsioonide tegemise arv on suurem seal, kus uuringufondi täitmise osakaalud on ka suuremad. Selleks leiti iga nimistu korral, kui palju e-konsultatsioone 1000 nimistu isiku kohta aastas tehti. Seejärel vaadati taas nimistuid kahes grupis (uuringufondi täitmine kuni 100% ja üle 100%) ning leiti keskmised e-konsultatsioonide arvud 1000 nimistu isiku kohta nende nimistute tulemuste põhjal kahes grupis.
Tabel 13. E-konsultatsioonide keskmised kahes fondi täitmise grupis (kuni 100% ja üle 100%)
Selgub, et mõlema aasta korral on nii, et keskmine e-konsultatsioonide arv 1000 nimistu isiku kohta on suurem selles grupis, kus fondi täitmine on üle 100%.
Tabel 14. E-konsultatsioonide ja uuringufondi kasutuse ülevaade nimistute lõikes
Tabelis 14 on välja toodud iga nimistu korral mõlema aasta (mõne nimistu korral oli ühe aasta puhul info puudulik, kui nimistu siis valimis ei olnud) info selle kohta, kuidas oli uuringufondi täitmine, kui palju tehti e-konsulatatsioone 1000 nimistu isiku kohta ning kuidas erines uuringufondi täitmine konkreetse aasta keskmisest uuringufondi täitmisest (positiivne erinevus näitab, et täitmine oli keskmisest suurem).
Lisaks sai vaadatud seda, et kui nimistud jagada kahte gruppi selle alusel, kas e-konsultatsioone tehti aasta lõikes keskmisest rohkem või mitte, siis kui paljude nimistute korral oli uuringufondi täitmine üle keskmise uuringufondi täitmise.
Tabel 15. Keskmisest suurem e-konsulatatsiooni kasutusega nimistute uuringufondi kasutuse ülevaade
Selgub, et 2020. aasta korral oli neid nimistuid 315 (40.1% kõigist nimistutest), kus e-konsultatsioonide arv oli üle keskmise ning 2021. aasta korral oli neid 306 (38.9% kõigist nimistutest). On näha, et 2020. aasta korral oli suurema e-konsultatsiooni kasutusega nimistute seas 61.3% nimistuid, kus oli ka fondi kasutus keskmisest suurem. Aastal 2021 oli selliste nimistute osakaal 57.8%.
Teenuse klass on võetud 2022. aasta seisuga, varasemat ajalugu – milline teenus millises klassis on – andmeladu ei säilita↩