1 Kokkuvõte

Analüüsi eesmärk on saada ülevaade isikupõhisest omaosaluskoormusest ravikindlustussüsteemis ja hinnata selle võimalikku seost katmata ravivajadusega. Antud alaraport kirjeldab isikule aastas laekuvaid tulusid tululiikide lõikes, toob välja leibkondade kogutulud ja iseloomustab viimast leibkonna suuruse ja elukoha lõikes. Eraldi tuuakse välja leibkonna omaosaluskoormuse osakaal aastasest leibkonna kogutulust ning kirjeldatakse riskifaktoreid, mis viivad leibkonna olukorda, kus omaosaluskoormus on väga suur.

Analüüsitav periood on 2016-2019.

1. Leibkonna suurus on seotud sellega, et suuremad leibkonnad sisaldavad ka 65+ või puudega isikuid (joonis 6 ja joonis 6.1) ja/või lapsi (joonis 7 ja joonis 7.1). Eakate, puudega isikute või laste olemasolu leibkonnas ei määra leibkonna kogu sissetulekut, st ülalpeetavaid leibkonna liikmeid leidub nii väiksemate kui suuremate aastaste sissetulekutega leibkondade hulgas.

2. Leibkonna suurus ei määra seda, kas vähemalt üks leibkonna liikmetest töötab. Küll aga mõjutab töötava leibkonna liikme olemasolu leibkonna kogu sissetulekut positiivselt (joonis 8 ja joonis 8.1).

3. Harjumaal, Tartumaal ja Saaremaal elavad leibkonnad on keskmiselt suuremad kui mujal Eestis (joonis 9) ning seal elab keskmisest vähem ühe liikmega leibkondasid. Leibkondade suurus nimetatud maakondades võib peegeldada sissekirjutamise praktikat mitte tegelikku elukohta.

4. Maakondade vaates saab eristada:

  • 4.1 Harjumaad, kus leibkonnad on suured (2.5 isikut leibkonna kohta keskmiselt), 34% leibkondadest on üheliikmelised ning seal esineb Eesti suurim keskmine aastane sissetulek (> 27 000 EUR/leibkond/aastas). Harjumaal on 23% leibkondadest sellised, kes elatuvad ainult toetustest ning 44% leibkondadest sisaldab vähemalt 65-aastast või puudega inimest.

  • 4.2 Kirde-, Kagu- ja Lõuna-Eestis (va Tartumaa) on leibkondade suurused mõneti erinevad, kuid pigem väikesed (2.1 inimest leibkonnas Kirde-Eestis kuni 2.3 inimest leibkonnas mujal nimetatud piirkonnas). Esineb suhteliselt palju üheliikmelisi leibkondi (kuni 42% leibkondadest) ning leibkonna aastane keskmine sissetulek on Eesti madalaim (14 000-18 000 EUR/leibkond/aastas). Samas piirkonnas on muu Eestiga võrreldes kõrgeim selliste leibkonade osakaal, kes elatuvad ainult toetustest (36–39% leibkondadest, kõige enam Ida-Virumaal ja Valgamaal) ja kus on leibkonnas vähemalt 65-aastane või puudega isik (62-65% leibkondadest, kõige enam Jõgeva maakonnas).

  • 4.3 Saaremaa ja Tartumaa eristuvad seetõttu, et leibkonnad on suhteliselt suured (sissekirjutamise „tõmbekeskused“, kus leibkond on keskmiselt sama suur, kui Harjumaal, so 2.5 inimest leibkonnas), suhteliselt vähe on üheliikmelisi leibkondi (36-37% leibkondadest) kui ka ainult toetustest elatuvaid leibkondi (vastavalt Saaremaal 28% ja Tartumaal 25%) ning võrreldes muu Eestiga on madal leibkondade osakaal, kelle hulgas on vähemalt 65-aastane või puudega isik (Saaremaal 54%, Tartumaal 50% leibkondadest). Samas on leibkonna aastane sissetulek keskpärane, kuid oluliselt madalam kui Harjumaal (ca 23 000 EUR/aastas leibkonna kohta keskmiselt).

5. Aastal 2019 kulutab enamus (96%) leibkondadest tervishoiule alla 20% oma sissetulekust. Üle 20% (suur) kulutab 4% ja üle 40% (väga suur omaosaluskoormus) 2% leibkondadest.

  • 5.1 Suure ja väga suure omaosaluse koormusega leibkondades elab pigem vähem lapsi, eakaid või puudega isikuid. Väga suure omaosaluse koormusega leibkondade hulgas on suhteliselt vähe (0.03%) ühe eaka isikuga leibkondi, suhteliselt palju (1.32%) nooremapoolse liikmega üheliikmelisi leibkondi ja ainult toetusest elavaid üheliikmelisi leibkondi (1.97%). Tulemus võib viidata asjaolule, et meie andmete hulgas on alahinnatud leibkonna sissetuleku osa (kogu palk ei ole meile teada). Või saame järeldada, et mitte pensionärid ega puudega isikud, vaid väikesed (üheliikmelised) suhteliselt noored leibkonnad, mille sissetulek koosneb ainult toetustest, on suurema omaosaluskoormuse all. Samas kuulub siia ilmselt ka üksikuid nooremaealisi töötavaid isikuid, kelle sissetulek ongi väike või näib väike.

  • 5.2 Suure ja väga suure omaosaluse koormusega leibkonnad kasutavad Haigekassa kompensatsiooni suuremal määral kui hästi hakkama saavad leibkonnad. Samas on leibkonna keskmine omaosaluse aastane summa kõigis kolmes grupis võrreldav. Saame järeldada, et suure ja väga suure omaosaluse koormuse põhjus seisneb neil juhtudel palju väiksemas sissetulekus.

6. Perioodil 2016 kuni 2019 on üldiselt vähenenud nii ühe lape, kahe lapse või enama lastega leibkondade osakaalud. Üldiselt on lapsega/lastega leibkondade jaotus kolmes erineva omaosaluse koormusega grupis leibkondade vahel aastatega samaks jäänud või siis on protsendivõrra lastega leibkondi lisandunud hästi toimetulevate leibkondade hulka. Märgatavalt on suurenenud väga suure omaosaluse koormusega leibkondade hulgas üksikute puudega isikute leibkondade osakaal (0.12% -> 1.02%) ja üksikute alla 65-aastaste isikute osakaal (0.51% -> 1.32%).

  • 6.1 Aastatega on suurenenud kõikides leibkonna gruppides Haigekassa poolt kompenseeritud kulu (keskmiselt ca 1000 EUR aastas/suure ja väga suure omaosaluskoormusega leibkondades), omaosaluskulu (keskmiselt ca 100 EUR aastas/leibkond). Samas on aastane leibkonna sissetulek kasvanud ainult hästi toimetulevatel leibkondadel (keskmiselt 6811 EUR/aastas ehk 38.5%) ja suure koormusega leibkondadel (keskmiselt 541 EUR/aastas ehk 16.5%), kuid väga suure koormusega leibkondade sissetulek on vähenenud (keskmiselt 132 EUR/aastas ehk 13.5%). 2019. aastal on väga suure omaosaluskoormusega leibkonnad 80% ulatuses vaid toetustest elatuvad, samas kui 2016. aastal oli neid vaid 60%. Eaka või puudega isikuga mitmeliikmelised leibkonnad on aastatega paremini hakanud hakkama saama samas, kuid mittetöötavate isikute ja/või ühe lapsega leibkondade olukord on halvenenud.

  • 6.2 Kui vaadata isikute jaotust kolme grupi leibkondade vahel, on 2016. aastal selge trend vanusega (nii meeste kui naiste hulgas), et mida noorem on isik, seda suurema omaosaluskoormusega leibkonda ta kuulub. Selline seos võib viidata noore isiku sissetuleku väiksusele, õpingutele? Veel näeme, et naiste mediaanvanus on (küll statistiliselt mitte-oluliselt) veidi kõrgem kui meestel, mis on seletatav naiste pikema eluaega.

  • 6.3 Aastatega on kadunud seos isiku vanuse ja leibkonna omaosaluskoormuse vahel. Kas selle taga on järjest nooremate isikute tööle asumine, vähenenud ümbrikupalk eelõige nooremate isikute hulgas, kauem tööturul osalemine või muu põhjus, sellele antud analüüs vastust ei anna.

7. Kõikides omaosoluse koormustega leibkonna gruppides on suurim omaosaluse kululiik hambaravi, millele järgnevad kulutused transpordile ja ravimitele.

  • 7.1 Selgub, et 2019. aastal ostavad ravimeid sarnaselt nii suure kui väga suure omaosaluse koormusega leibkonnad, samas kui teistele kululiikidele (hambaravi, teenused, transport ja ajutine töövõimetushüvitis) kulutavad väga suure omaosaluskoormusega leibkonnad oluliselt vähem kui keskmine ja hästi hakkama saav grupp. Erandina paistab hambaravi, mille kulud kahanevad, kui suurenevad leibkonna omaosaluse osakaal. Tekib küsimus, kas suurema omaosaluse koormusega leibkonnad pigem püüavad välja osta ravimeid, mis koormab neid rohkem kui hästi toimetulevid leibkondi, ning on tagasihoidlikumad muudes kululiikides. Hambaravi kohapealt võib spekuleerida, et paremini hakkama saavad leibkonnad kulutavad teenusele rohkem seetõttu, et nad saavad seda endale lubada. Kuna aga Haigekassal puudub ülevaade täiskasvanud isikute hambaravi külastustest ja kulud on siinkohal tuletatud, ei saa me antud spekulatsiooni kinnitada, ega ümber lükata.

  • 7.2 Transpordi ja töövõimetushüvitise tulbad viitavad sellele, et suure omaosaluskoormusega leibkonna liikmed käivad rohkem arsti juures ja on sagedamini haiged. Tulemustest võib vaid spekuleerida, et hästi toimetulevad leibkonnad on ka terviseteadlikumad ja tervemad, väga suure koormusega leibkonnad on küll haiged, aga ei saa lubada endale arstiabi ning keskmine grupp nii tarbib tervishoiuteenuseid kui kannatab suure omaosaluse koormuse all.

8. Leibkonna tüübi korral näeme, et kõige suuremad šansid väga suureks omaosaluskoormuseks on üksikvanematel ning üksikutel meestel, kes on alla 65 aasta vanad. Väga palju tõstab šansse suuremaks omaosaluskoormuseks see, kui leibkonnas ei ole tööga seotud sissetulekut, samas puudega isiku olemasolu parandab leibkonna sissetulekut (toetused?). Maakondade lõikes on kõige halvemas seisus Valga (ja Võru) maakond. Aastate võrdluses on näha, et 2019. aastal on šansid suuremaks omaosaluskoormuseks 1.92 korda suuremad kui 2016. aastal.

9. Meeste korral on suure omaosaluskoormusega leibkonda kuulumise riskiteguriteks see, kui isik elatub vaid sotsiaalkindlustuse toetustest või on töötu. Riskiteguriks on ka lihas-luukonna haigused, psüühilised haigused või kardiovaskulaarhaigused. Enam ohustatud on mehed vanuses 50-59, aga ka 20-29, kes elavad Ida-Viru või Valga maakonnas. Naiste korral on riskitegurid suuresti samad, küll aga lisandub neil riskide hulka sisesekretsiooni elundkonna haigused (diabeet jm) ning kas väga eakad naised (100+ aastat) või siis meestest nooremad vanusgrupid: 20-29 ja 40-49. Meeste korral on perioodilt 2016 -> 2019 vaesumise risk suurenenud (täpsemalt: suurem risk olla osa leibkonnast, mis kulutab tervishoiule enam kui 40% oma leibkonna aastasest sissetulekust) ning naiste korral vähenenud.

2 Taust ja eesmärk

Soovitakse saada informatsiooni omaosaluskoormuse ümberjaotamiseks, et suurendada eelkõige haavatavamate elanike rühmade kaitset katastroofiliste kulude eest nii, et seejuures oleksid vajalikud teenused ja ravimid kõigile kättesaadavad ning hinnata võimalike muudatusalternatiivide rahalisi mõjusid ravikindlustuse eelarvele.

Analüüsi eesmärk on saada ülevaade isikupõhisest omaosaluskoormusest ravikindlustussüsteemis ja hinnata selle võimalikku seost katmata ravivajadusega.

Analüüsitav periood on 2016-2019.

Raport kirjeldab isikule aastas laekuvaid tulusid tululiikide lõikes, toob välja leibkondade kogutulud ja iseloomustab viimast leibkonna suuruse ja elukoha lõikes. Eraldi tuuakse välja leibkonna omaosaluskoormuse osakaal aastasest leibkonna kogutulust ning kirjeldatakse riskifaktoreid, mis viivad leibkonna olukorda, kus omaosaluskoormus on väga suur.

3 Tuludega isikud

3.1 Andmed ja loogika

1. Arvesse läksid kõik isikud, kes olid tulu saanud.

1.1 Nendel isikutel, kellel kogutulu oli negatiivne, loeti kogutulu nulliks ehk tulu ei olnud. Näiteks võib tulu olla negatiivne väärtpaberi võõrandamisest saadud kahjude tõttu.

1.2 Tuleb meeles hoida, et isegi kui kogutulu on positiivne, siis võib nii olla, et mõni tululiik on negatiivne.

2. Tulude kohta saadi infot Maksu- ja tolliametist, Sotsiaalkindlustusametist ja Haridusministeeriumist.

3. Tulude korral olid meil teada ka tululiigid. Tululiigid grupeeriti järgmiselt:

Töötasu – palgatulu, ametniku tasu, III samba sissemaksed isiku eest, litsentsitasu, etteõtlustulu jmt

Töötu toetus – Töötukassa hüvitised (töötuskindlustushüvitis, kindlustushüvitis koondamisel jmt)

Vanaduspension – kõik vanaduspensioga seotud tulud (tavaline vanaduspension, ennetähtaegne vanaduspension, kohtuniku/prokuröri jmt vanaduspension)

Ametipension – väljateenitud aastate pension, tegevteenistuspension, VTA pension jmt

Omanditulu – rendi- ja üüritulu, intressid

Toetused (muu)/Muud liigid – stipendiumid, preemiad, elukindlustuslepingud, lasterikka pere toetus, lapsetoetus jmt

Toetused (tervis + kaotus) – töövõimetuskaotus, puudega lapse toetus, üksikvanema lapse toetus, kahjuhüvitis jmt

Täpsemalt on tululiikide grupeerind esitatud lisatabelis “Tululiikide_jaotus.xlsx”.

3.2 Vanus ja sugu

2016: Inimesi oli 956 561.

2017: Inimesi oli 949 567.

2018: Inimesi oli 990 326.

2019: Inimesi oli 986 912.

Joonis 1. Inimeste vanuseline jaotus

2016: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 106 aastat, keskmine vanus oli 50 aastat ning mediaan oli vanusel 50 aastat.

2017: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 107 aastat, keskmine vanus oli 51 aastat ning mediaan oli vanusel 50 aastat.

2018: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 108 aastat, keskmine vanus oli 51 aastat ning mediaan oli vanusel 50 aastat.

2019: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 107 aastat, keskmine vanus oli 51 aastat ning mediaan oli vanusel 50 aastat.

Joonis 2. Inimeste sooline jaotus

2016: Kokku oli mehi 408 342 ning naisi 548 219.

2017: Kokku oli mehi 405 865 ning naisi 543 702.

2018: Kokku oli mehi 432 003 ning naisi 558 323.

2019: Kokku oli mehi 430 016 ning naisi 556 896.

Joonis 3. Inimeste keskmine tulu (eurodes) vanuse põhjal

Joonisel 3 on tulud vanuse põhjal.

Joonis 4. Inimeste keskmine tulu (eurodes) soo põhjal

2016: Meeste keskmine tulu on 10 959.66 eurot ning naiste keskmine tulu on 8491.95 eurot.

2017: Meeste keskmine tulu on 11 750.11 eurot ning naiste keskmine tulu on 9126.39 eurot.

2018: Meeste keskmine tulu on 14 437.01 eurot ning naiste keskmine tulu on 10 375.50 eurot.

2019: Meeste keskmine tulu on 15 002.73 eurot ning naiste keskmine tulu on 11 135.69 eurot.

Tabel 1*. Tulu (summa eurodes) kirjeldavad statistikud vanuse korral

Tabel 1. Tulu (summa eurodes) kirjeldavad statistikud vanuse korral

Tabelis 1 on välja toodud miinimum, maksimum ja mediaan.

Väikelastel ja alaealistel on peamiseks tuluallikaks erinevad toetused (vaata allpool olevat tabelit 5).

Tabel 2*. Tulu (summa eurodes) kirjeldavad statistikud soo korral

Tabel 2. Tulu (summa eurodes) kirjeldavad statistikud soo korral

Tabelis 2 on välja toodud mediaan, miinimum ja maksimum.

3.3 Isiku elukoha maakond

Iga isiku korral on teada tema elukoht kõige uuema seisuga. Seega tehakse kitsendus, et isik elas samal aadressil alates 2016. aastast.

Tabel 3*. Tulu (summa eurodes) kirjeldavad statistikud maakondade korral

Tabel 3. Tulu (summa eurodes) kirjeldavad statistikud maakondade korral

Tabelis 3 on välja toodud keskmine, mediaan, miinimum ja maksimum.
Joonis 5. Keskmine tulu isiku kohta maakonna lõikes

Joonisel 5 on iga aasta korral maakonna lõikes välja toodud keskmine isiku sissetulek.

3.4 Liigid

Järgnevalt lähevad arvesse need isikud, kellel oli konkreetse liigi korral tulu saadud (vaata isikute arve tululiikide lõikes tabelis 4).

Tabel 4. Tulu liigid, isikute arvud, keskmised summad aastate lõikes

Tabelis 4 on gruppides välja toodud isikute arvud ja keskmine tulu.

Tabel 5. Tulu liigid, isikute arvud, keskmised summad aastate ja vanusgruppide lõikes

Tabelis 5 on aastate ja vanusgruppide lõikes välja toodud isikute arvud ja keskmine tulu.

4 Leibkondade tulud

4.1 Andmed ja loogika

1. Leibkondade infot ei olnud võimalik kõigile isikutele juurde saada. Selleks, et vältida olukorda, kus ühes suuremas asutuses koos elavatel inimestel on sama aadress ja seega kuuluvad ka samasse leibkonda, tehti kitsendus, et arvesse lähevad ainult need leibkonnad, kus isikuid on kuni 15. Seega läks siinkohal arvesse vähem isikuid, kui isikute osas. Peab arvestama, et see 15 piir on meelevaldne. Vead võivad olla väikestes leibkondades, kui ka suurtes (mõni võis välja jääda). Kahtlustame, et suurte leibkondade taga on hooldekodud, mida ei saa leibkondadeks lugeda. Tuleb meeles pidada, et tegemist on väga puhta leibkondade valimiga, mille pealt analüüse teeme, et tulemusi Eesti elanikkonnale laiendada.

2. Kõik leibkonna tulud on nii leitud, et leibkonna liikmete tulud on kokku liidetud.

3. Kuna leibkondade info on kõige uuema seisuga, siis antakse tulude ülevaade leibkondade kaupa ainult 2019. aasta korral.

4. Leibkonna suuruse leidmise juures võeti arvesse, et leibkonna liikmete hulka ei arvestata isikuid, kes sündisid peale 31.12.2019.

5. Selleks, et leida, kas leibkonnas oli vanureid või lapsi, leiti isikutele vanused seisuga 31.12.2019.

6. Loeme antud juhul puudega isikute all need isikud, kes said tulusid seoses toetustega (v.a muud toetused).

4.2 Ülevaade

Arvesse läks 541 780 leibkonda (need leibkonnad, kus kellelgi kulusid oli), millest 24 267 leibkonna korral olid tulud 0 (ei olnud tulusid). Leibkondade peale oli isikuid kokku 1 282 854.

Joonis 6. Leibkonna kogutulu ja suuruse jaotus ning vähemalt 65-aastase või puudega isiku olemasolu

Joonisel 6 on näha leibkonna kogutulu ja suuruse jaotus ning vähemalt 65-aastase või puudega isiku olemasolu leibkonnas. Vähemalt 65-aastane või puudega isik oli 271 997 leibkonnas ning sellist isikut ei olnud 269 783 leibkonnas.

Joonis 6.1 Leibkonna kogutulu ja suuruse jaotus ning vähemalt 65-aastase või puudega isiku olemasolu kuni 1 000 000 sissetulekuga

Joonis 6.1 on sama nagu joonis 6, ainuke erinevus on sellest, et ülemise otsa sissetulekud on välja jäetud. Vähemalt 65-aastane või puudega isik oli 256 807 leibkonnas ning sellist isikut ei olnud 237 108 leibkonnas.

Vahekokkuvõte: Vähemalt 65-aastane või puudega isik on igas teises leibkonnas ja pigem suuremates leibkondades, kuid esineb nii väiksemate kui suuremate aastaste sissetulekutega leibkondade hulgas.

Joonis 7. Leibkonna kogutulu ja suuruse jaotus ning laste olemasolu

Joonisel 7 on näha leibkonna kogutulu ja suuruse jaotus ning laste olemasolu leibkonnas. Lapsi ei olnud 390 294 leibkonnas, üks laps oli 77 664 leibkonnas ning üle ühe lapse oli 73 822 leibkonnas.

Joonis 7.1 Leibkonna kogutulu ja suuruse jaotus ning laste olemasolu kuni 1 000 000 sissetulekuga

Joonis 7.1 on sama nagu joonis 7, ainuke erinevus on sellest, et ülemise otsa sissetulekud on välja jäetud. Lapsi ei olnud 368 624 leibkonnas, üks laps oli 66 942 leibkonnas ning üle ühe lapse oli 58 349 leibkonnas.

Vahekokkuvõte: On ootuspärane, et lastega leibkonnad on pigem suuremad oma liikmete arvu poolest. Samas ei paista leibkonna kogu sissetulek sõltuvuses lapse olemasolu või nende arvuga. Kui viimane osutub tõeseks, siis viitab see asjaolule, et mida suurem on leibkond oma liikmete arvu poolest, seda väiksem on aastane sissetulek leibkonnas kasvava lapse kohta.

Joonis 8. Leibkonna kogutulu ja suuruse jaotus ning tööga seotud sissetuleku olemasolu

Joonisel 8 on näha leibkonna kogutulu ja suuruse jaotus ning tööga seotud sissetuleku olemasolu. Tööga seotud sissetulek oli 385 294 leibkonnas ning tööga seotud isikut ei olnud 156 486 leibkonnas.

Joonis 8.1 Leibkonna kogutulu ja suuruse jaotus ning tööga seotud sissetuleku olemasolu kuni 1 000 000 sissetulekuga

Joonis 8.1 on sama nagu joonis 8, ainuke erinevus on sellest, et ülemise otsa sissetulekud on välja jäetud. Tööga seotud sissetulek oli 337 704 leibkonnas ning tööga seotud isikut ei olnud 156 211 leibkonnas.

Vahekokkuvõte: Iga kolmas Eesti leibkond on selline, kus ei ole tööd tegevat (tööga seotud sissetulekut omavat) leibkonna liiget. See, kas leibkonnas on töötav inimene, ei paista sõltuvat leibkonna suurusest. Leibkonnas töötava liikme olemasolu paistab olevat seotud suurema leibkonna aastase sissetulekuga. On märkimisväärne, et ka suurte aastase sissetulekuga leibkondade hulgas on neid, kelle hulgas puudub töötav leibkonna liige.

Joonis 9. Keskmine leibkonna suurus (isikute arv leibkonnas) maakondade lõikes

Joonisel 9 oleval kaardil on maakondade lõikes näha keskmised leibkonna suurused.

Vahekokkuvõte: Võib arvata, et analüüsis esitatud leibkonna isikuline suurus on kombinatsioon tegelikult suurest perest ja käitumispraktikast olla sissekirjutatud mitte oma tegelikku elukohta. Tegelikult suurte leibkondade poolt räägib joonis 10, kus samades maakondades on ühe liikmega leibkondi vähe. Ei ole eriti usutav, et suurpered oleks koondunud Harjumaale, Tartumaale ja Saaremaale. Kui tegu on kunstlikult suurte leibkondadega, mis on tekitatud fiktiivsete sissekirjutustega, tõstab see nimetatud maakondade leibkonna sissetulekut tegelikust kõrgemaks ning teistes maakondades tegelikust madalamaks (vt joonis 9).

Joonis 10. Keskmine leibkonna kogutulu (eurodes) maakondade lõikes

Joonisel 10 oleval kaardil on maakondade lõikes näha keskmised leibkonna kogutulud.

Joonis 11. Ühe liikmega leibkondade osakaal maakonna kõigist leibkondadest

Joonisel 11 oleval kaardil on maakondade lõikes näha ühe liikmega leibkondade osakaal maakonna kõigist leibkondadest.

Joonis 12. Ainult toetustest elavate (tööga seotud sissetulekut ei ole) leibkondade osakaal maakonna kõigist leibkondadest

Joonisel 12 oleval kaardil on maakondade lõikes näha ainult toetustest elavate leibkondade osakaal maakonna kõigist leibkondadest.

Vahekokkuvõte: Võrreldes ülejäänud Eestiga on Kirde-, Kagu- ja Lõuna-Eestis suhteliselt palju leibkondi, kes elatuvad ainult toetustest. Tartumaal ja Harjumaal elavatest leibkondadest on paljud sellised, kelle sissetulek on muu hulgas seotud palgatööga.

Joonis 13. Vähemalt 65-aastase või puudega isikuga leibkondade osakaal maakonna kõigist leibkondadest

Joonisel 13 oleval kaardil on maakondade lõikes näha vähemalt 65-aastase või puudega isikuga leibkondade osakaal maakonna kõigist leibkondadest.

Vahekokkuvõte: Vähemalt 65-aastase või puudega isikuga leibkondi leidub Eestis enim Kirde-, Kagu- ja Lõuna-Eesti, mis on sarnane ainult toetustest elavate leibkondade olukorraga.

5 Leibkondade tulude ja kulude ühisvaade

5.1 Andmed ja loogika

1. Leibkondade infot ei olnud võimalik kõigile isikutele juurde saada. Selleks, et vältida olukorda, kus ühes suuremas asutuses koos elavatel inimestel on sama aadress ja seega kuuluvad ka samasse leibkonda, tehti kitsendus, et arvesse lähevad ainult need leibkonnad, kus isikuid on kuni 15. Seega läks siinkohal arvesse vähem isikuid, kui isikute osas. Peab arvestama, et see 15 piir on meelevaldne. Vead võivad olla väikestes leibkondades, kui ka suurtes (mõni võis välja jääda). Kahtlustame, et suurte leibkondade taga on hooldekodud, mida ei saa leibkondadeks lugeda. Tuleb meeles pidada, et tegemist on väga puhta leibkondade valimiga, mille pealt analüüse teeme, et tulemusi Eesti elanikkonnale laiendada.

2. Kõik leibkonna tulud on nii leitud, et leibkonna liikmete tulud on kokku liidetud. Kulud on leitud analoogselt.

3. Kuna leibkondade info on kõige uuema seisuga, siis antakse tulude ja kulude osas suurem ülevaade leibkondade kaupa ainult 2019. aasta korral. Võrdluseks tuuakse osade näitajate korral ka 2016. aasta info (eeldame, et 2016. aastal olid leibkonnad samad nagu 2019. aastal, v.a need leibkonna liikmed, kes sündisid peale 2016. aastat).

4. Leibkonna suuruse leidmise juures võeti 2019. aastal arvesse, et leibkonna liikmete hulka ei arvestata isikuid, kes sündisid peale 31.12.2019. Aastal 2016 oli selleks piiriks 31.12.2019.

5. Selleks, et leida, kas leibkonnas oli vanureid või lapsi, leiti isikutele vanused seisuga 31.12.2019 (2016. aasta korral seisuga 31.12.2016).

6. Loeme antud juhul puudega isikute all need isikud, kes said tulusid seoses toetustega (v.a muud toetused).

7. Antud peatükis leitakse igale leibkonnale juurde, kui suures ulatuse tasus Haigekassa nende isikute eest. Tuleb tähele panna, et haigekassa kulude jaoks tehti eraldi uued päringud, mis tähendab, et need andmed on uuema seisuga. Tõenäoliselt see väga palju midagi muuta ei tohiks, arvestades asjaolu, et meie analüüsis on kõige uuemad andmed 2019. aasta seisuga. Üldiselt nii vanad andmed mitu aastat hiljem eriti ei muutu.

8. Täpsuse huvides võtame käesolevas peatükis arvesse ainult need leibkonnad, kus aastane sissetulek on suurem kui 0 eurot. 2019. aasta korral jäi esialgsest 541 780 leibkonnast alles 517 513 leibkonda. 2016. aastal jäi 537 154 leibkonnast alles 501 713 leibkonda.

5.2 Leibkonna omaosaluse osakaal sissetulekust

Esiteks leiti iga leibkonna korral omaosaluse osakaal leibkonna kogusissetulekust. Nendel juhtudel, kus omaosaluse osakaal oli üle 100%, määrati osakaaluks 100%.

Joonis 14. Keskmine leibkonna omaosaluse osakaal leibkonna sisetulekust maakondade lõikes

Joonisel 14 on maakondade lõikes kuvatud keskmine leibkonna omaosaluse osakaal leibkonna sissetulekust.

Joonis 15. Leibkonna kogutulu ja suuruse jaotus ning vähemalt 65-aastase või puudega isiku olemasolu

Joonisel 15 on näha leibkonna omaosaluse osakaalu ja suuruse jaotus ning vähemalt 65-aastase või puudega isiku olemasolu leibkonnas.

Vahekokkuvõte: Mida väiksem on leibkond, seda suurem on omaosaluse osakaal sissetulekust. Suuremate leibkondade puhul leidub leibkonnas rohkem neid isikuid, kes on vähemalt 65-aastased või puudega.

Joonis 16. Leibkonna kogutulu ja suuruse jaotus ning laste olemasolu

Joonisel 16 on näha leibkonna omaosaluse osakaalu ja suuruse jaotus ning laste olemasolu leibkonnas.

Vahekokkuvõte: On loogiline, et suuremates leibkondades on rohkem lapsi.

Joonis 17. Leibkonna kogutulu ja suuruse jaotus ning tööga seotud sissetuleku olemasolu

Joonisel 17 on näha leibkonna omaosaluse osakaalu ja suuruse jaotus ning tööga seotud sissetuleku olemasolu.

Vahekokkuvõte: Tööga seotud leibkondadel on omaosaluse osakaal sissetulekust pigem väiksem kui leibkondadel, kellel tööga seotud sissetulek puudub.

5.3 Haigekassa hüvitatud summa

Iga leibkonna korral leiti kogusumma, mille Haigekassa leibkonnale hüvitanud oli (raviarved, retseptid, meditsiiniseadmed, töövõimetushüvitis, hambaravihüvitis, proteesihüvitis).

Joonis 18. Omaosaluse osakaal sissetulekust ja Haigekassa kompensatsioon

Joonisel 18 on näha ülevaade, kuidas jagunevad leibkonnad seoses omaosaluse osakaaluga sissetulekust ja Haigekassa kompensatsiooniga.

Joonis 18.1 Omaosaluse osakaal sissetulekust ja Haigekassa kompensatsioon (Haigekassa kompensatsiooni piirang 10 000)

Joonisel 18.1 on näha ülevaade, kuidas jagunevad leibkonnad seoses omaosaluse osakaaluga sissetulekust ja Haigekassa kompensatsiooniga. Haigekassa kompensatsioonile pandi peale piirang 10 000 (kuvatud on nende leibkondade info, kus HK kompensatsioon oli kuni 10 000). Arvesse läks 503 002 leibkonda.

Vahekokkuvõte: Leibkonna omaosaluse koormuse osakaal sissetulekust ei ole seotud sellega, et leibkond tarvitaks palju tervishoiuteenuseid. Pigem vastupidi, suure omaosaluse koormusega leibkonnad tarvitavad pigem vähe Haigekassa raviraha. Kas vähese tarbimise taga on väike vajadus või suutmatus seda endale lubada, seda antud uuringu põhjal otseselt öelda ei ole võimalik. Küll aga viitavad allolevad tulemused pigem viimasele.

Iga leibkonna korral leiti Haigekassa kompensatsioon sissetuleku kohta (Haigekassa kulu aastas leibkonna kohta/leibkonna aastane sissetulek). Järgneval joonisel on leibkonnad jagatise “Haigekassa kompensatsioon/sissetulek väärtus” põhjal jagatud gruppidesse.

Joonis 19. Haigekassa kompensatsioon sissetuleku kohta

Joonisel 19 jagati leibkonnad gruppidesse selle põhjal, milline oli Haigekassa kompensatsioon sissetuleku kohta.

Jagatise väärtus väljendab seda, et kui mitme aasta sissetuleku jagu Haigekassa kulusid kompenseerib. Näiteks kui jagatise väärtus on 1, siis see tähendab seda, et HK on kompenseerinud leibkonna aastase sissetuleku jagu.

5.4 Leibkonna omaosaluse osakaal sissetulekust: kolme grupi võrdlus aastatel 2016 ja 2019

Sissetulekust omaosaluse osakaalu põhjal moodustati leibkondadest kolm gruppi. Esimeses grupis olid need leibkonnad, kellel omaosaluse osakaal sissetulekust oli 0%-20%, teises grupis olid need, kellel see osakaal oli 21%-40% ja kolmandas grupis olid leibkonnad, kus osakaal oli 41% või rohkem. Tabelis 6 on täpsemalt kolme grupi võrdlused välja toodud.

Leibkonnad on moodustatud 2019. aasta lõpu andmetega ja 2019. aasta omaosaluse osakaal sissetulekust on arvestatud 2019. aasta andmete pealt. Et vastata küsimusele, missugune oleks leibkondade jaotus kolme omaosaluse koormusega grupi (0-20%, 20-40% ja üle 40% omaosalus sissetulekust) vahel aastal 2016, on juurde lisatud ka 2016. aasta tulemused sellel eeldusel, et leibkodade struktuur ja elukoht on samad nagu aastal 2019 (v.a need liikmed, kes sündisid peale 2016. aastat).

Tabel 6. Ülevaade erinevatest näitajatest kolmes võrdlusgrupis

Tabelis 6 on 2019. aastal kolme võrdlusgrupi korral ära kirjeldatud peamised näitajad.

Tabel 7. Ülevaade erineva kirjeldusega leibkondadest kolmes võrdlusgrupis

Tabelis 7 on 2019. aastal kolme võrdlusgrupi korral välja toodud, kui palju on erineva kirjeldusega leibkondasid. Sulgudes on välja toodud osakaal kõigist leibkondadest konkreetses grupis. Tuleb tähele panna, et tabelis 7 võib üks ja sama leibkond sisalduda mitmes grupis.

Vahekokkuvõte: Aastal 2019 kulutab enamus (96%) leibkondadest tervishoiule alla 20% oma sissetulekust. Üle 20% kulutab 4% ja üle 40% 2% leibkondadest (nimetame neid suure ja väga suure omaosaluskoormusega leibkondadeks).

Võrreldes hästi hakkama saavate leibkondadega, kasvab suure ja väga suure omaosaluse koormusega leibkondades sama palju või veidi vähem lapsi ning elab vähem eakaid või puudega isikuid. Väga suure omaosaluse koormusega leibkondade hulgas on suhteliselt vähe (0.03%) ühe eaka isikuga leibkondi, suhteliselt palju (1.32%) nooremapoolse liikmega üheliikmelisi leibkondi ja ainult toetusest elavaid üheliikmelisi leibkondi (1.97%). Tulemus võib viidata asjaolule, et meie andmete hulgas on alahinnatud leibkonna sissetuleku osa (kogu palk ei ole meile teada). Või saame järeldada, et mitte pensionärid ega puudega isikud, vaid väikesed (üheliikmelised) suhteliselt noored leibkonnad, mille sissetulek koosneb ainult toetustest, on suurema omaosaluskoormuse all. Samas kuulub siia ilmselt ka üksikuid nooremaealisi töötavaid isikuid, kelle sissetulek ongi väike või näib väike.

Suure ja väga suure omaosaluse koormusega leibkondadel on keskmised aastased Haigekassa poolt kompenseeritavad summad suuremad, samas kui leibkonna keskmine omaosaluse aastane summa on kõigis kolmes grupis võrreldav. Suure ja väga suure omaosaluse koormuse põhjus seisneb neil juhtudel palju väiksemas sissetulekus.

Kui võrrelda 2016. aasta andmetega, saame väita, et perioodil 2016 kuni 2019 on üldiselt vähenenud nii ühe lape, kahe lapse või enama lastega leibkondade osakaalud. Üldiselt on lapsega/lastega leibkondade jaotus kolmes erineva omaosaluse koormusega grupis leibkondade vahel aastatega samaks jäänud või siis on protsendivõrra lastega leibkondi lisandunud hästi toimetulevate leibkondade hulka. Märgatavalt on suurenenud väga suure omaosaluse koormusega leibkondade hulgas üksikute puudega isikute leibkondade osakaal (0.12% -> 1.02%) ja üksikute alla 65-aastaste isikute osakaal (0.51% -> 1.32%). Aastatega on suurenenud kõikides leibkonna gruppides Haigekassa poolt kompenseeritud kulu (keskmiselt ca 1000 EUR aastas/suure ja väga suure omaosaluskoormusega leibkondades), omaosaluskulu (keskmiselt ca 100 EUR aastas/leibkond). Samas on aastane leibkonna sissetulek kasvanud ainult hästi toimetulevatel leibkondadel (keskmiselt 6811 EUR/aastas ehk 38.5%) ja suure koormusega leibkondadel (keskmiselt 541 EUR/aastas ehk 16.5%), kuid väga suure koormusega leibkondade sissetulek on vähenenud (keskmiselt 132 EUR/aastas ehk 13.5%). 2019. aastal on väga suure omaosaluskoormusega leibkonnad 80% ulatuses vaid toetustest elatuvad, samas kui 2016. aastal oli neid vaid 60%. Eaka või puudega isikuga leibkonnad on aastatega paremini hakanud hakkama saama.

Joonis 20. Vanuse karpdiagramm soo ja aasta korral

Joonisel 20 on välja toodud karpdiagrammid leibkonnagruppides (omaosalusekoormuse % grupp) olevate isikute vanuse kohta. See tähendab seda, et aluseks on võetud iga leibkonna kõigi isikute vanus ja sugu ning leitud on soogruppides vanuse näitajad. Iga karbi korral on nii, et karbi alumine äär näitab esimest kvartiili, karbi ülemine äär näitab kolmandat kvartiili, karbi sees olev horisontaalne joon näitab mediaani. Karbi nn saba alumine ots näitab minimaalset väärtust (või erindeid) ning karbi ülemine ots näitab maksimaalset väärtust (või erindeid).

Vahekokkuvõte: Kui vaadata isikute jaotust kolme grupi leibkondade vahel, on 2016. aastal selge trend vanusega (nii meeste kui naiste hulgas), et mida noorem on isik, seda suurema omaosaluskoormusega leibkonda ta kuulub. Selline seos võib viidata noore isiku sissetuleku väiksusele, õpingutele? Veel näeme, et naiste mediaanvanus on (küll statistiliselt mitte-oluliselt) veidi kõrgem kui meestel, mis on seletatav naiste pikema eluaega.

Aastatega on kadunud seos isiku vanuse ja leibkonna omaosaluskoormuse vahel. Kas selle taga on järjest nooremate isikute tööle asumine, vähenenud ümbrikupalk eelõige nooremate isikute hulgas, kauem tööturul osalemine või muu põhjus, sellele antud analüüs vastust ei anna.

Joonis 21. Omaosaluse alamteemade keskmised kolmes võrdlusgrupis

Joonisel 21 on välja toodud, kuidas omaosaluse alamteemade keskmised erinevate teemade lõikes kahes võrdlusgrupis erinevad. Liikudes tulbale on võimalik näha ka seda, mitme leibkonna korral oli omaosalus suurem kui 0 ning kui suure osa need leibkonnad grupi kõigist leibkondadest moodustasid. Tuleb meeles pidada, et hambaravi korral tuletati kõigile inimestele üldine keskmine kulu ning need kulutused ei ole otse andmetest tulnud, seepärast on ka nii, et hambaravi korral on osakaal 100% (mis ei peegelda tegelikku olukorda, sest meil puuduvad täpsed andmed tegeliku seisu osas).

Vahekokkuvõte: Kõikides omaosoluse koormustega leibkonna gruppides on suurim omaosaluse kululiik hambaravi, millele järgnevad kulutused transpordile ja ravimitele.

Selgub, et 2019. aastal ostavad ravimeid sarnaselt nii suure kui väga suure omaosaluse koormusega leibkonnad, samas kui teistele kululiikidele (hambaravi, teenused, transport ja ajutine töövõimetushüvitis) kulutavad väga suure omaosaluskoormusega leibkonnad oluliselt vähem kui keskmine ja hästi hakkama saav grupp. Tekib küsimus, kas suurema omaosaluse koormusega leibkonnad pigem püüavad välja osta ravimeid, mis koormab neid rohkem kui hästi toimetulevid leibkondi, ning on tagasihoidlikumad muudes kululiikides. Transpordi ja töövõimetushüvitise tulbad viitavad sellele, et suure omaosaluskoormusega leibkonna liikmed käivad rohkem arsti juures ja on sagedamini haiged. Tulemustest võib vaid spekuleerida, et hästi toimetulevad leibkonnad on ka terviseteadlikumad ja tervemad, väga suure koormusega leibkonnad on küll haiged, aga ei saa lubada endale arstiabi ning keskmine grupp nii tarbib tervishoiuteenuseid kui kannatab suure omaosaluse koormuse all.

5.5 Mudel

Selleks, et leida, millistel juhtudel on leibkonna šanss suurema omaosaluskoormusega leibkondade gruppi sattuda, tehti logistilise regressiooni mudel. Uuritavaks tunnuseks oli 0/1 tunnus, kus 1 = “Leibkond kuulub suurema omaosaluseg gruppi”, 0 = “Leibkond ei kuulu suurema omaosaluseg gruppi” ehk teisisõnu hakkame uurima, millised on erinevate tunnuste korral šansid, et leibkond satub gruppi 1 (ehk suurema omaosaluskoormusega gruppi). Suurema omaosalusega grupp on antud juhul grupp, kus koormus on 41% või rohkem. Kõik, kellel koormus on väiksem (alla 41%), kuuluvad teisse gruppi.

Mudeli uuritav tunnus:

Leibkonna kuulumine suurema omaosaluskoormusega gruppi - 0 = “Ei” ning 1 = “Jah”.

Mudeli argumenttunnused:

1. Leibkonna tüüp - baasiks “4 või enam liiget”

  • üksik alla 65-aastane mees
  • üksik 65-aastane või vanem mees
  • üksik alla 65-aastane naine
  • üksik 65-aastane või vanem naine
  • 1 lapsega kaheliikmeline leibkond
  • muu kaheliikmeline leibkond
  • 2 lapsega kolmeliikmeline leibkond
  • muu kolmeliikmeline leibkond
  • nelja või enama liikmeline liebkond

2. Puudega isiku ja töö olemasolu - baasiks “Puudega isikut ei ole ja töö on”

  • puudega isikut on ja tööd ei ole
  • puudega isikut on ja töö on
  • puudega isikut ei ole ja tööd ei ole
  • puudega isikut ei ole ja töö on

3. Maakond - baasiks “Harju maakond”

  • kõik Eesti maakonnad + välismaa

4. Aasta - baasiks “2016”

    1. aasta andmed
    1. aasta andmed

Tabel 8. Leibkondade mudeli tulemused

Tabelis 8 olev tulp “Kordaja” näitab mudeli kordaja väärtust. Negatiivne kordaja näitab, et šansid on väiksemad ning positiivne kordaja näitab, et šansid on suuremad. Nende tunnuste korral, kus kordaja oli negatiivne ning šansid sattuda suurema omaosaluskoormusega gruppi väiksemad, on muutuse suurus märgitud tulbas “Mitu korda šansid vähenevad võrreldes baasgrupiga”. Nende tunnuste korral, kus kordaja oli positiivne ning šansid sattuda suurema omaosaluskoormusega gruppi suuremad, on muutuse suurus märgitud tulbas “Mitu korda šansid suurenevad võrreldes baasgrupiga”.

Näiteks saame öelda, et leibkonna korral, kes on Tartu maakonnas, on Harju maakonna leibkonnaga võrreldes šansid 1.09 korda väiksemad sattumaks suurema omaosaluskoormusega gruppi. Leibkonna korral, kus on üksik alla 65-aastane naine on šansid 2.01 korda suuremad sattumaks suurema omaosaluskoormusega gruppi, kui on leibkonnal, kus on 4 või enam liiget.

Vahekokkuvõte: Leibkonna tüübi korral näeme, et kõige suuremad šansid suureks omaosaluskoormuseks on kaheliikmelistel leibkondadel, kus on üks laps ning üksikutel meestel, kes on alla 65 aasta vanad. Väga palju tõstab šansse suuremaks omaosaluskoormuseks see, kui leibkonnas ei ole tööga seotud sissetulekut, samas puudega isiku olemasolu parandab leibkonna sissetulekut (toetused?). Maakondade lõikes on kõige halvemas seisus Valga (ja Võru) maakond. Aastate võrdluses on näha, et 2019. aastal on šansid suuremaks omaosaluskoormuseks 1.92 korda suuremad kui 2016. aastal.

Selleks, et leida, millistel juhtudel on isiku šanss suurema omaosaluskoormusega leibkondade gruppi sattuda, tehti logistilise regressiooni mudelid. Uuritavaks tunnuseks oli 0/1 tunnus, kus 1 = “Isiku leibkond kuulub suurema omaosalusega gruppi”, 0 = “Isiku leibkond ei kuulu suurema omaosalusega gruppi” ehk teisisõnu hakkame uurima, millised on erinevate tunnuste korral šansid, et isik satub gruppi 1 (ehk suurema omaosaluskoormusega gruppi). Suurema omaosalusega grupp on antud juhul grupp, kus koormus on 41% või rohkem. Kõik, kellel koormus on väiksem (alla 41%), kuuluvad võrdlusgruppi. Naistele ja meestele on koostatud eraldi mudelid.

Mudeli uuritav tunnus:

Isiku leibkonna kuulumine suurema omaosaluskoormusega gruppi - 0 = “Ei” ning 1 = “Jah”.

Mudeli argumenttunnused:

1. Sissetuleku tüüp - baasiks “Palgatulu”

  • Palgatulu (= ainult tööga seotud sissetulek)
  • Toetatud palgtulu (= Töö + toetus (tervis + kaotus)/toetus (muu))
  • SKA toetused (= toetus (tervis + kaotus))
  • Töötav pensionär (= töö + vanaduspension)
  • Pensionär (= ainult vanaduspension)
  • Toetatud pensionär (= vanaduspension + toetus (tervis+kaotus))
  • Töötu (= ainult töötu toetus)
  • Muu (= muud kombinatsioonid sh ametipension, omanditulu)

2. Vanusgrupp - baasiks “0-9”

3. Maakond - baasiks “Harju maakond”

  • kõik Eesti maakonnad + välismaa

4. Aasta - baasiks “2016”

    1. aasta andmed
    1. aasta andmed

5. Diagnoosigruppide (hingamiselundid, kaasasündinud, kasvajad, lihasluukond, psüühika, sisesekretsioon, vereringe) olemasolu - baasiks “Diagnoosigruppi ei esine”

Tabel 9. Isikute mudeli tulemused: mehed

Tabelis 9 olev tulp “Kordaja” näitab mudeli kordaja väärtust. Negatiivne kordaja näitab, et šansid on väiksemad ning positiivne kordaja näitab, et šansid on suuremad. Nende tunnuste korral, kus kordaja oli negatiivne ning šansid sattuda suurema omaosaluskoormusega gruppi väiksemad, on muutuse suurus märgitud tulbas “Mitu korda šansid vähenevad võrreldes baasgrupiga”. Nende tunnuste korral, kus kordaja oli positiivne ning šansid sattuda suurema omaosaluskoormusega gruppi suuremad, on muutuse suurus märgitud tulbas “Mitu korda šansid suurenevad võrreldes baasgrupiga”.

Joonis 22. Meeste riskide mudeli tulemused

Vahekokkuvõte: Sissetuleku korral näeme, et kõige suuremad šansid meestel suure omaosaluskoormusega leibkonda sattumisel on SKA toetusi saaval isikul, muu sissetulekuga ning töötul. Diagnooside korral on nii, et oluliselt tõstavad šansse lihasluukonna haiguste olemasolu, psüühikaga seotud haigused ning vereringeelundkonna haigused. Vanusgruppidest on kõige kehvemas seisus 50-59-aastased ning 20-29-aastased. Maakondade lõikes on kõige halvemas seisus Ida-Viru maakond ja Valga maakond. Aastate võrdluses on näha, et 2019. aastal on šansid suuremaks omaosaluskoormuseks 1.16 korda suuremad kui 2016. aastal.

Tabel 10. Isikute mudeli tulemused: naised

Tabelis 10 olev tulp “Kordaja” näitab mudeli kordaja väärtust. Negatiivne kordaja näitab, et šansid on väiksemad ning positiivne kordaja näitab, et šansid on suuremad. Nende tunnuste korral, kus kordaja oli negatiivne ning šansid sattuda suurema omaosaluskoormusega gruppi väiksemad, on muutuse suurus märgitud tulbas “Mitu korda šansid vähenevad võrreldes baasgrupiga”. Nende tunnuste korral, kus kordaja oli positiivne ning šansid sattuda suurema omaosaluskoormusega gruppi suuremad, on muutuse suurus märgitud tulbas “Mitu korda šansid suurenevad võrreldes baasgrupiga”.

Joonis 22. Naiste riskide mudeli tulemused

Vahekokkuvõte: Sissetuleku korral näeme, et kõige suuremad šansid naistel suure omaosaluskoormusega leibkonda sattumisel on SKA toetusi saaval iskul ning töötul. Diagnooside korral on nii, et oluliselt tõstavad šansse lihasluukonna haiguste olemasolu, psüühikaga seotud haigused, sisesekretsiooni elunditega seotud haigused ning vereringeelundkonna haigused. Vanusgruppidest on kõige kehvemas seisus 20-29-aastased ning 40-49-aastased. Maakondade lõikes on kõige halvemas seisus Ida-Viru maakond ja Valga maakond. Aastate võrdluses on näha, et 2019. aastal on šansid suuremaks omaosaluskoormuseks 1.12 korda väiksemad kui 2016. aastal.

6 Haigekassa hüvitatud summa

Antud peatükis on välja toodud aastate lõikes (2016-2019) Haigekassa hüvitatud summa hambaravi korral. Konkreetne info on eraldiseisev antud analüüsist ja arvestab kõiki isikuid, kes hüvitist on kasutanud

Joonis 25. Haigekassa hüvitatud kogusumma hambaravi korral

Joonisel 25 on kuvatud hambaravihüvitiste summad, mis Haigekassa on erinevate liikide korral hüvitanud. Aastal 2016 oli suurenenud vajadusega isikutele hüvitatud summa 3290.92 eurot ning aastal 2017 oli see 2299.22 eurot. Ülejäänud summad on piisavalt suured, et need on jooniselt välja loetavad.

Joonis 26. Haigekassa hammaravihüvitist saanud isikute arvud

Joonisel 26 on kuvatud hambaravihüvitist saanud isikute arvud. Aastal 2016 oli suurenenud vajadusega isikuid 126 ning aastal 2017 oli neid 61. Ülejäänud isikute arvud on piisavalt suured, et need on jooniselt välja loetavad.