Analüüsi eesmärk on saada ülevaade isikupõhisest omaosaluskoormusest ravikindlustussüsteemis ja hinnata selle võimalikku seost katmata ravivajadusega. Antud alaraport kirjeldab isikule aastas laekuvaid tulusid tululiikide lõikes, toob välja leibkondade kogutulud ja iseloomustab viimast leibkonna suuruse ja elukoha lõikes. Eraldi tuuakse välja leibkonna omaosaluskoormuse osakaal aastasest leibkonna kogutulust ning kirjeldatakse riskifaktoreid, mis viivad leibkonna olukorda, kus omaosaluskoormus on väga suur.
Analüüsitav periood on 2016-2019.
1. Leibkonna suurus on seotud sellega, et suuremad leibkonnad sisaldavad ka 65+ või puudega isikuid (joonis 6 ja joonis 6.1) ja/või lapsi (joonis 7 ja joonis 7.1). Eakate, puudega isikute või laste olemasolu leibkonnas ei määra leibkonna kogu sissetulekut, st ülalpeetavaid leibkonna liikmeid leidub nii väiksemate kui suuremate aastaste sissetulekutega leibkondade hulgas.
2. Leibkonna suurus ei määra seda, kas vähemalt üks leibkonna liikmetest töötab. Küll aga mõjutab töötava leibkonna liikme olemasolu leibkonna kogu sissetulekut positiivselt (joonis 8 ja joonis 8.1).
3. Harjumaal, Tartumaal ja Saaremaal elavad leibkonnad on keskmiselt suuremad kui mujal Eestis (joonis 9) ning seal elab keskmisest vähem ühe liikmega leibkondasid. Leibkondade suurus nimetatud maakondades võib peegeldada sissekirjutamise praktikat mitte tegelikku elukohta.
4. Maakondade vaates saab eristada:
4.1 Harjumaad, kus leibkonnad on suured (2.5 isikut leibkonna kohta keskmiselt), 34% leibkondadest on üheliikmelised ning seal esineb Eesti suurim keskmine aastane sissetulek (> 27 000 EUR/leibkond/aastas). Harjumaal on 23% leibkondadest sellised, kes elatuvad ainult toetustest ning 44% leibkondadest sisaldab vähemalt 65-aastast või puudega inimest.
4.2 Kirde-, Kagu- ja Lõuna-Eestis (va Tartumaa) on leibkondade suurused mõneti erinevad, kuid pigem väikesed (2.1 inimest leibkonnas Kirde-Eestis kuni 2.3 inimest leibkonnas mujal nimetatud piirkonnas). Esineb suhteliselt palju üheliikmelisi leibkondi (kuni 42% leibkondadest) ning leibkonna aastane keskmine sissetulek on Eesti madalaim (14 000-18 000 EUR/leibkond/aastas). Samas piirkonnas on muu Eestiga võrreldes kõrgeim selliste leibkonade osakaal, kes elatuvad ainult toetustest (36–39% leibkondadest, kõige enam Ida-Virumaal ja Valgamaal) ja kus on leibkonnas vähemalt 65-aastane või puudega isik (62-65% leibkondadest, kõige enam Jõgeva maakonnas).
4.3 Saaremaa ja Tartumaa eristuvad seetõttu, et leibkonnad on suhteliselt suured (sissekirjutamise „tõmbekeskused“, kus leibkond on keskmiselt sama suur, kui Harjumaal, so 2.5 inimest leibkonnas), suhteliselt vähe on üheliikmelisi leibkondi (36-37% leibkondadest) kui ka ainult toetustest elatuvaid leibkondi (vastavalt Saaremaal 28% ja Tartumaal 25%) ning võrreldes muu Eestiga on madal leibkondade osakaal, kelle hulgas on vähemalt 65-aastane või puudega isik (Saaremaal 54%, Tartumaal 50% leibkondadest). Samas on leibkonna aastane sissetulek keskpärane, kuid oluliselt madalam kui Harjumaal (ca 23 000 EUR/aastas leibkonna kohta keskmiselt).
5. Aastal 2019 kulutab enamus (96%) leibkondadest tervishoiule alla 20% oma sissetulekust. Üle 20% (suur) kulutab 4% ja üle 40% (väga suur omaosaluskoormus) 2% leibkondadest.
5.1 Suure ja väga suure omaosaluse koormusega leibkondades elab pigem vähem lapsi, eakaid või puudega isikuid. Väga suure omaosaluse koormusega leibkondade hulgas on suhteliselt vähe (0.03%) ühe eaka isikuga leibkondi, suhteliselt palju (1.32%) nooremapoolse liikmega üheliikmelisi leibkondi ja ainult toetusest elavaid üheliikmelisi leibkondi (1.97%). Tulemus võib viidata asjaolule, et meie andmete hulgas on alahinnatud leibkonna sissetuleku osa (kogu palk ei ole meile teada). Või saame järeldada, et mitte pensionärid ega puudega isikud, vaid väikesed (üheliikmelised) suhteliselt noored leibkonnad, mille sissetulek koosneb ainult toetustest, on suurema omaosaluskoormuse all. Samas kuulub siia ilmselt ka üksikuid nooremaealisi töötavaid isikuid, kelle sissetulek ongi väike või näib väike.
5.2 Suure ja väga suure omaosaluse koormusega leibkonnad kasutavad Haigekassa kompensatsiooni suuremal määral kui hästi hakkama saavad leibkonnad. Samas on leibkonna keskmine omaosaluse aastane summa kõigis kolmes grupis võrreldav. Saame järeldada, et suure ja väga suure omaosaluse koormuse põhjus seisneb neil juhtudel palju väiksemas sissetulekus.
6. Perioodil 2016 kuni 2019 on üldiselt vähenenud nii ühe lape, kahe lapse või enama lastega leibkondade osakaalud. Üldiselt on lapsega/lastega leibkondade jaotus kolmes erineva omaosaluse koormusega grupis leibkondade vahel aastatega samaks jäänud või siis on protsendivõrra lastega leibkondi lisandunud hästi toimetulevate leibkondade hulka. Märgatavalt on suurenenud väga suure omaosaluse koormusega leibkondade hulgas üksikute puudega isikute leibkondade osakaal (0.12% -> 1.02%) ja üksikute alla 65-aastaste isikute osakaal (0.51% -> 1.32%).
6.1 Aastatega on suurenenud kõikides leibkonna gruppides Haigekassa poolt kompenseeritud kulu (keskmiselt ca 1000 EUR aastas/suure ja väga suure omaosaluskoormusega leibkondades), omaosaluskulu (keskmiselt ca 100 EUR aastas/leibkond). Samas on aastane leibkonna sissetulek kasvanud ainult hästi toimetulevatel leibkondadel (keskmiselt 6811 EUR/aastas ehk 38.5%) ja suure koormusega leibkondadel (keskmiselt 541 EUR/aastas ehk 16.5%), kuid väga suure koormusega leibkondade sissetulek on vähenenud (keskmiselt 132 EUR/aastas ehk 13.5%). 2019. aastal on väga suure omaosaluskoormusega leibkonnad 80% ulatuses vaid toetustest elatuvad, samas kui 2016. aastal oli neid vaid 60%. Eaka või puudega isikuga mitmeliikmelised leibkonnad on aastatega paremini hakanud hakkama saama samas, kuid mittetöötavate isikute ja/või ühe lapsega leibkondade olukord on halvenenud.
6.2 Kui vaadata isikute jaotust kolme grupi leibkondade vahel, on 2016. aastal selge trend vanusega (nii meeste kui naiste hulgas), et mida noorem on isik, seda suurema omaosaluskoormusega leibkonda ta kuulub. Selline seos võib viidata noore isiku sissetuleku väiksusele, õpingutele? Veel näeme, et naiste mediaanvanus on (küll statistiliselt mitte-oluliselt) veidi kõrgem kui meestel, mis on seletatav naiste pikema eluaega.
6.3 Aastatega on kadunud seos isiku vanuse ja leibkonna omaosaluskoormuse vahel. Kas selle taga on järjest nooremate isikute tööle asumine, vähenenud ümbrikupalk eelõige nooremate isikute hulgas, kauem tööturul osalemine või muu põhjus, sellele antud analüüs vastust ei anna.
7. Kõikides omaosoluse koormustega leibkonna gruppides on suurim omaosaluse kululiik hambaravi, millele järgnevad kulutused transpordile ja ravimitele.
7.1 Selgub, et 2019. aastal ostavad ravimeid sarnaselt nii suure kui väga suure omaosaluse koormusega leibkonnad, samas kui teistele kululiikidele (hambaravi, teenused, transport ja ajutine töövõimetushüvitis) kulutavad väga suure omaosaluskoormusega leibkonnad oluliselt vähem kui keskmine ja hästi hakkama saav grupp. Erandina paistab hambaravi, mille kulud kahanevad, kui suurenevad leibkonna omaosaluse osakaal. Tekib küsimus, kas suurema omaosaluse koormusega leibkonnad pigem püüavad välja osta ravimeid, mis koormab neid rohkem kui hästi toimetulevid leibkondi, ning on tagasihoidlikumad muudes kululiikides. Hambaravi kohapealt võib spekuleerida, et paremini hakkama saavad leibkonnad kulutavad teenusele rohkem seetõttu, et nad saavad seda endale lubada. Kuna aga Haigekassal puudub ülevaade täiskasvanud isikute hambaravi külastustest ja kulud on siinkohal tuletatud, ei saa me antud spekulatsiooni kinnitada, ega ümber lükata.
7.2 Transpordi ja töövõimetushüvitise tulbad viitavad sellele, et suure omaosaluskoormusega leibkonna liikmed käivad rohkem arsti juures ja on sagedamini haiged. Tulemustest võib vaid spekuleerida, et hästi toimetulevad leibkonnad on ka terviseteadlikumad ja tervemad, väga suure koormusega leibkonnad on küll haiged, aga ei saa lubada endale arstiabi ning keskmine grupp nii tarbib tervishoiuteenuseid kui kannatab suure omaosaluse koormuse all.
8. Leibkonna tüübi korral näeme, et kõige suuremad šansid väga suureks omaosaluskoormuseks on üksikvanematel ning üksikutel meestel, kes on alla 65 aasta vanad. Väga palju tõstab šansse suuremaks omaosaluskoormuseks see, kui leibkonnas ei ole tööga seotud sissetulekut, samas puudega isiku olemasolu parandab leibkonna sissetulekut (toetused?). Maakondade lõikes on kõige halvemas seisus Valga (ja Võru) maakond. Aastate võrdluses on näha, et 2019. aastal on šansid suuremaks omaosaluskoormuseks 1.92 korda suuremad kui 2016. aastal.
9. Meeste korral on suure omaosaluskoormusega leibkonda kuulumise riskiteguriteks see, kui isik elatub vaid sotsiaalkindlustuse toetustest või on töötu. Riskiteguriks on ka lihas-luukonna haigused, psüühilised haigused või kardiovaskulaarhaigused. Enam ohustatud on mehed vanuses 50-59, aga ka 20-29, kes elavad Ida-Viru või Valga maakonnas. Naiste korral on riskitegurid suuresti samad, küll aga lisandub neil riskide hulka sisesekretsiooni elundkonna haigused (diabeet jm) ning kas väga eakad naised (100+ aastat) või siis meestest nooremad vanusgrupid: 20-29 ja 40-49. Meeste korral on perioodilt 2016 -> 2019 vaesumise risk suurenenud (täpsemalt: suurem risk olla osa leibkonnast, mis kulutab tervishoiule enam kui 40% oma leibkonna aastasest sissetulekust) ning naiste korral vähenenud.
Soovitakse saada informatsiooni omaosaluskoormuse ümberjaotamiseks, et suurendada eelkõige haavatavamate elanike rühmade kaitset katastroofiliste kulude eest nii, et seejuures oleksid vajalikud teenused ja ravimid kõigile kättesaadavad ning hinnata võimalike muudatusalternatiivide rahalisi mõjusid ravikindlustuse eelarvele.
Analüüsi eesmärk on saada ülevaade isikupõhisest omaosaluskoormusest ravikindlustussüsteemis ja hinnata selle võimalikku seost katmata ravivajadusega.
Analüüsitav periood on 2016-2019.
Raport kirjeldab isikule aastas laekuvaid tulusid tululiikide lõikes, toob välja leibkondade kogutulud ja iseloomustab viimast leibkonna suuruse ja elukoha lõikes. Eraldi tuuakse välja leibkonna omaosaluskoormuse osakaal aastasest leibkonna kogutulust ning kirjeldatakse riskifaktoreid, mis viivad leibkonna olukorda, kus omaosaluskoormus on väga suur.
1. Arvesse läksid kõik isikud, kes olid tulu saanud.
1.1 Nendel isikutel, kellel kogutulu oli negatiivne, loeti kogutulu nulliks ehk tulu ei olnud. Näiteks võib tulu olla negatiivne väärtpaberi võõrandamisest saadud kahjude tõttu.
1.2 Tuleb meeles hoida, et isegi kui kogutulu on positiivne, siis võib nii olla, et mõni tululiik on negatiivne.
2. Tulude kohta saadi infot Maksu- ja tolliametist, Sotsiaalkindlustusametist ja Haridusministeeriumist.
3. Tulude korral olid meil teada ka tululiigid. Tululiigid grupeeriti järgmiselt:
Töötasu – palgatulu, ametniku tasu, III samba sissemaksed isiku eest, litsentsitasu, etteõtlustulu jmt
Töötu toetus – Töötukassa hüvitised (töötuskindlustushüvitis, kindlustushüvitis koondamisel jmt)
Vanaduspension – kõik vanaduspensioga seotud tulud (tavaline vanaduspension, ennetähtaegne vanaduspension, kohtuniku/prokuröri jmt vanaduspension)
Ametipension – väljateenitud aastate pension, tegevteenistuspension, VTA pension jmt
Omanditulu – rendi- ja üüritulu, intressid
Toetused (muu)/Muud liigid – stipendiumid, preemiad, elukindlustuslepingud, lasterikka pere toetus, lapsetoetus jmt
Toetused (tervis + kaotus) – töövõimetuskaotus, puudega lapse toetus, üksikvanema lapse toetus, kahjuhüvitis jmt
Täpsemalt on tululiikide grupeerind esitatud lisatabelis “Tululiikide_jaotus.xlsx”.
2016: Inimesi oli 956 561.
2017: Inimesi oli 949 567.
2018: Inimesi oli 990 326.
2019: Inimesi oli 986 912.
Joonis 1. Inimeste vanuseline jaotus2016: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 106 aastat, keskmine vanus oli 50 aastat ning mediaan oli vanusel 50 aastat.
2017: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 107 aastat, keskmine vanus oli 51 aastat ning mediaan oli vanusel 50 aastat.
2018: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 108 aastat, keskmine vanus oli 51 aastat ning mediaan oli vanusel 50 aastat.
2019: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 107 aastat, keskmine vanus oli 51 aastat ning mediaan oli vanusel 50 aastat.
Joonis 2. Inimeste sooline jaotus2016: Kokku oli mehi 408 342 ning naisi 548 219.
2017: Kokku oli mehi 405 865 ning naisi 543 702.
2018: Kokku oli mehi 432 003 ning naisi 558 323.
2019: Kokku oli mehi 430 016 ning naisi 556 896.
Joonis 3. Inimeste keskmine tulu (eurodes) vanuse põhjalJoonisel 3 on tulud vanuse põhjal.
Joonis 4. Inimeste keskmine tulu (eurodes) soo põhjal2016: Meeste keskmine tulu on 10 959.66 eurot ning naiste keskmine tulu on 8491.95 eurot.
2017: Meeste keskmine tulu on 11 750.11 eurot ning naiste keskmine tulu on 9126.39 eurot.
2018: Meeste keskmine tulu on 14 437.01 eurot ning naiste keskmine tulu on 10 375.50 eurot.
2019: Meeste keskmine tulu on 15 002.73 eurot ning naiste keskmine tulu on 11 135.69 eurot.
Tabeli 1 detailsem ülevaade: vajuta siia!
Tabel 1*. Tulu (summa eurodes) kirjeldavad statistikud vanuse korral
Tabel 1. Tulu (summa eurodes) kirjeldavad statistikud vanuse korral
Tabelis 1 on välja toodud miinimum, maksimum ja mediaan.
Väikelastel ja alaealistel on peamiseks tuluallikaks erinevad toetused (vaata allpool olevat tabelit 5).
Tabeli 2 detailsem ülevaade: vajuta siia!
Tabel 2*. Tulu (summa eurodes) kirjeldavad statistikud soo korral
Tabel 2. Tulu (summa eurodes) kirjeldavad statistikud soo korral
Tabelis 2 on välja toodud mediaan, miinimum ja maksimum.
Iga isiku korral on teada tema elukoht kõige uuema seisuga. Seega tehakse kitsendus, et isik elas samal aadressil alates 2016. aastast.
Tabeli 3 detailsem ülevaade: vajuta siia!
Tabel 3*. Tulu (summa eurodes) kirjeldavad statistikud maakondade korral
Tabel 3. Tulu (summa eurodes) kirjeldavad statistikud maakondade korral
Tabelis 3 on välja toodud keskmine, mediaan, miinimum ja maksimum.