Kiirabikaartide analüüs 2023
Tervisekassa analüütika osakond
2024-08-28
1 Taust ja eesmärk
Hetkel puudub teadmine, kui palju peaks muutma praegust kiirabivõrgustikku järgnevatel aastatel. Näiteks juhul, kui kiirabibaasid võivad jääda sinna, kus nad on praegu – võime investeerida korralike baaside ehitamisesse; kui asukohad peavad olulisel määral muutuma – jääme pigem üürima baasideks sobivaid kohti, et oleks lihtsam kolida. Ettekujutus uuendatud võrgustikust aitab määrata teeninduspiirkonnade jaotust (ehk mitut ja kui suurt piirkonda vajame).
Kui kutsete profiili viitab piirkondlikele erinevustele, saaksime võib olla lahendada inimeste terviseprobleeme muul moel kui kiirabi kaasates (nt kui on palju transportkutseid – paigaldame piirkonda hoopis meditsiinilise transpordi brigaadid; palju narkoüledoose – kaasame narkopoliitika kujundajaid ja rakendajaid jne).
2 Analüüs
2.1 Andmed
Analüüsi on kaasatud kiirabikaardid 2023. aastast, kokku 268397 kaarti 168637 patsiendil. Väljakutsetest oli häirekeskuse hinnangul 19410 (7.2%) A prioriteediga, 60418 (22.5%) B, 148695 (55.4%) C ja 39125 (14.6%) D prioriteediga; 749 (0.3%) kaartidest ei olnud häirekeskuse prioriteeti. Väljasõitudest 232620 (86.7%) oli õebrigaadid, 32019 (11.9%) arstibrigaadid, 3556 (1.3%) reanimobiilid, 112 (0.0%) randevuud, 81 (0.0%) kiirabi välijuhud; 9 (0.0%) kaardil polnud brigaadi liik määratud. Hospitaliseerimist vajas 111840 (41.7%) juhtumit.Edasisest analüüsist jäävad kõrvale Kihnu, Ruhnu, Prangli, Vormsi brigaadid ning eribrigaadid (Tartu lisa, välijuhud, transport, randevuu, Kärdla, Ratta, PERH), kokku 625 kaarti.
Aluskaardid pärinevad Maa-ametist.
2.2 Surma tunnistamise väljakutsed
Surma tunnistamise väljakutseid (tüüpjuhtumi kood 25 - surmajuhtum) oli 4815 (1.8% kõigist väljakutsetest). Suurem osa surma tunnistamise väljakutsetest leiavad ased tööpäeva jooksul, mõningane osa ka kell 17 kuni 22; sarnane muster on kõigis maakondades. Keskmine surma tunnistamise väljakutsete absoluutarv on kõigis maakondades liiga madal, et selle jaoks eraldi üksust luua.
Edasisest analüüsist jäävad need kaardid välja.
Joonised ja tabelid surma tunnistamise väljakutsete kohta.
Joonis 1. Surma tunnistamise väljakutsete arv
maakonniti
Joonis 2. Surma tunnistamise väljakutsete jaotus
kellaaja (tunni) kaupa keskmiselt päevas
Tabel 1. Surma tunnistamise väljakutsete
jaotus maakonniti
| Maakond | Väljakutseid kokku | .. sh surma tunnistamiseks | .. päevas | Surma tunnistamise kutsete osakaal (%) |
|---|---|---|---|---|
| Ida-Viru maakond | 34428 | 750 | 2.05 | 2.18 |
| Harju maakond | 114869 | 1190 | 3.26 | 1.04 |
| Pärnu maakond | 17229 | 399 | 1.09 | 2.32 |
| Võru maakond | 7017 | 115 | 0.32 | 1.64 |
| Põlva maakond | 4910 | 78 | 0.21 | 1.59 |
| Lääne maakond | 4978 | 111 | 0.30 | 2.23 |
| Hiiu maakond | 1295 | 30 | 0.08 | 2.32 |
| Valga maakond | 7315 | 142 | 0.39 | 1.94 |
| Rapla maakond | 6303 | 168 | 0.46 | 2.67 |
| Tartu maakond | 28797 | 387 | 1.06 | 1.34 |
| Lääne-Viru maakond | 11873 | 334 | 0.92 | 2.81 |
| Saare maakond | 5519 | 77 | 0.21 | 1.40 |
| Jõgeva maakond | 7029 | 151 | 0.41 | 2.15 |
| Viljandi maakond | 8877 | 205 | 0.56 | 2.31 |
| Järva maakond | 5089 | 135 | 0.37 | 2.65 |
| NA | 2244 | 1 | 0.00 | 0.04 |
2.3 Prioriteedid
Häirekeskuse antud prioriteedid jagunesid järgnevalt: 5.8% A, 23.0% B, 56.5% C ja 14.7% D; prioriteet oli märkimata 698 kaardil. Brigaadid muutsid prioriteeti 12.8% väljakutsetest.
Järgnevatel joonistel on kujutatud prioriteetide jaotust (sh kui brigaad oli prioriteeti muutnud, siis arvesse läks muudetud prioriteet).
Joonis 3. Prioriteetide jaotus (%)
maakonniti
Joonis 4. Prioriteetide jaotus (%) omavalitsuste
kaupa
Arvuliselt on C & D väljakutseid kõige rohkem Tallinnas (51454), kõige vähem aga väikesaartel (72), samuti näiteks ka Kadrinas (318) ja Nõos (405).
Joonis 5. Prioriteetide jaotus (absoluutarv)
omavalitsuste kaupa (v.a üle 20 000 elanikuga omavalitsused:
Kohtla-Järve linn, Narva linn, Pärnu linn, Rae vald, Saaremaa vald, Saue
vald, Tallinn, Tartu linn, Viimsi vald)
Prioriteetide jaotus tabelina
Tabel 2. Prioriteetide jaotus
omavalitsustes
| Omavalitsus | A | B | C | D |
|---|---|---|---|---|
| Ruhnu vald | 1 (7.1%) | 0 (0.0%) | 13 (92.9%) | 0 (0.0%) |
| Vormsi vald | 2 (6.7%) | 3 (10.0%) | 22 (73.3%) | 3 (10.0%) |
| Kihnu vald | 3 (6.0%) | 13 (26.0%) | 28 (56.0%) | 6 (12.0%) |
| Muhu vald | 33 (8.7%) | 71 (18.8%) | 224 (59.3%) | 50 (13.2%) |
| Kadrina vald | 68 (11.2%) | 221 (36.4%) | 253 (41.7%) | 65 (10.7%) |
| Loksa linn | 85 (9.1%) | 281 (30.0%) | 486 (51.9%) | 84 (9.0%) |
| Haljala vald | 65 (9.8%) | 128 (19.3%) | 384 (57.8%) | 87 (13.1%) |
| Kiili vald | 81 (10.8%) | 195 (26.0%) | 382 (50.9%) | 92 (12.3%) |
| Nõo vald | 48 (8.2%) | 132 (22.6%) | 310 (53.0%) | 95 (16.2%) |
| Rõuge vald | 57 (7.4%) | 228 (29.5%) | 390 (50.5%) | 97 (12.6%) |
| Rakvere vald | 95 (12.1%) | 220 (28.1%) | 369 (47.2%) | 98 (12.5%) |
| Väike-Maarja vald | 206 (16.3%) | 492 (38.9%) | 465 (36.8%) | 101 (8.0%) |
| Raasiku vald | 101 (13.5%) | 198 (26.4%) | 349 (46.5%) | 102 (13.6%) |
| Antsla vald | 87 (9.0%) | 219 (22.5%) | 563 (57.9%) | 103 (10.6%) |
| Setomaa vald | 61 (8.1%) | 197 (26.0%) | 396 (52.3%) | 103 (13.6%) |
| Häädemeeste vald | 65 (7.6%) | 221 (25.8%) | 467 (54.5%) | 104 (12.1%) |
| Vinni vald | 151 (15.1%) | 263 (26.4%) | 469 (47.0%) | 114 (11.4%) |
| Kehtna vald | 57 (7.4%) | 174 (22.6%) | 419 (54.4%) | 120 (15.6%) |
| Omavalitsus teadmata | 498 (32.2%) | 443 (28.7%) | 481 (31.1%) | 123 (8.0%) |
| Anija vald | 129 (10.2%) | 411 (32.5%) | 602 (47.6%) | 124 (9.8%) |
| Saarde vald | 82 (9.1%) | 215 (24.0%) | 476 (53.1%) | 124 (13.8%) |
| Toila vald | 50 (5.9%) | 216 (25.7%) | 451 (53.6%) | 125 (14.8%) |
| Alutaguse vald | 55 (6.1%) | 228 (25.3%) | 492 (54.5%) | 127 (14.1%) |
| Luunja vald | 67 (8.1%) | 203 (24.5%) | 431 (51.9%) | 129 (15.5%) |
| Järva vald | 118 (9.2%) | 405 (31.5%) | 613 (47.7%) | 148 (11.5%) |
| Räpina vald | 157 (11.2%) | 368 (26.2%) | 727 (51.9%) | 150 (10.7%) |
| Hiiumaa vald | 99 (7.9%) | 409 (32.5%) | 591 (46.9%) | 161 (12.8%) |
| Narva-Jõesuu linn | 119 (9.2%) | 331 (25.5%) | 681 (52.5%) | 167 (12.9%) |
| Kastre vald | 84 (7.6%) | 247 (22.3%) | 608 (54.9%) | 168 (15.2%) |
| Lääneranna vald | 130 (10.1%) | 295 (22.9%) | 692 (53.8%) | 169 (13.1%) |
| Viru-Nigula vald | 153 (11.1%) | 386 (28.0%) | 664 (48.2%) | 176 (12.8%) |
| Peipsiääre vald | 120 (8.7%) | 363 (26.2%) | 723 (52.3%) | 177 (12.8%) |
| Kanepi vald | 64 (6.7%) | 225 (23.4%) | 494 (51.4%) | 178 (18.5%) |
| Jõelähtme vald | 114 (8.6%) | 360 (27.2%) | 662 (50.1%) | 186 (14.1%) |
| Kuusalu vald | 117 (8.9%) | 336 (25.7%) | 655 (50.1%) | 200 (15.3%) |
| Põhja-Sakala vald | 128 (8.5%) | 364 (24.1%) | 812 (53.7%) | 207 (13.7%) |
| Põhja-Pärnumaa vald | 132 (8.3%) | 399 (25.2%) | 837 (52.9%) | 214 (13.5%) |
| Paide linn | 148 (7.8%) | 674 (35.6%) | 854 (45.1%) | 218 (11.5%) |
| Lääne-Nigula vald | 126 (9.0%) | 334 (23.8%) | 725 (51.6%) | 220 (15.7%) |
| Mustvee vald | 146 (9.7%) | 399 (26.5%) | 740 (49.1%) | 222 (14.7%) |
| Võru vald | 129 (6.6%) | 657 (33.6%) | 946 (48.3%) | 225 (11.5%) |
| Kose vald | 146 (9.9%) | 405 (27.5%) | 694 (47.1%) | 228 (15.5%) |
| Tapa vald | 329 (13.3%) | 879 (35.5%) | 1040 (42.0%) | 229 (9.2%) |
| Otepää vald | 105 (7.1%) | 325 (22.0%) | 810 (55.0%) | 234 (15.9%) |
| Tori vald | 138 (7.7%) | 456 (25.4%) | 966 (53.8%) | 237 (13.2%) |
| Märjamaa vald | 84 (6.0%) | 304 (21.7%) | 774 (55.2%) | 239 (17.1%) |
| Tõrva vald | 173 (9.4%) | 476 (25.8%) | 956 (51.8%) | 242 (13.1%) |
| Mulgi vald | 148 (8.3%) | 428 (24.0%) | 967 (54.1%) | 243 (13.6%) |
| Kohila vald | 101 (6.8%) | 436 (29.4%) | 701 (47.3%) | 245 (16.5%) |
| Võru linn | 168 (6.9%) | 847 (34.9%) | 1167 (48.1%) | 246 (10.1%) |
| Kambja vald | 110 (7.0%) | 363 (23.1%) | 847 (54.0%) | 249 (15.9%) |
| Saku vald | 104 (6.9%) | 360 (24.0%) | 782 (52.1%) | 254 (16.9%) |
| Keila linn | 211 (9.8%) | 605 (28.0%) | 1070 (49.5%) | 274 (12.7%) |
| Lüganuse vald | 203 (8.6%) | 759 (32.2%) | 1121 (47.5%) | 277 (11.7%) |
| Türi vald | 117 (6.6%) | 400 (22.7%) | 963 (54.7%) | 281 (16.0%) |
| Tartu vald | 111 (5.9%) | 435 (23.2%) | 1045 (55.7%) | 286 (15.2%) |
| Rapla vald | 159 (6.5%) | 758 (30.9%) | 1227 (49.9%) | 313 (12.7%) |
| Põltsamaa vald | 188 (7.8%) | 600 (24.8%) | 1298 (53.7%) | 330 (13.7%) |
| Põlva vald | 180 (7.3%) | 689 (28.0%) | 1261 (51.3%) | 330 (13.4%) |
| Jõhvi vald | 237 (7.7%) | 899 (29.1%) | 1620 (52.4%) | 334 (10.8%) |
| Rakvere linn | 459 (13.8%) | 1028 (30.9%) | 1499 (45.0%) | 345 (10.4%) |
| Viimsi vald | 208 (6.7%) | 925 (29.7%) | 1640 (52.6%) | 346 (11.1%) |
| Harku vald | 182 (7.3%) | 699 (27.9%) | 1277 (51.0%) | 347 (13.9%) |
| Haapsalu linn | 236 (6.9%) | 1080 (31.5%) | 1726 (50.4%) | 383 (11.2%) |
| Jõgeva vald | 203 (6.9%) | 785 (26.7%) | 1561 (53.1%) | 390 (13.3%) |
| Sillamäe linn | 237 (6.8%) | 986 (28.1%) | 1890 (54.0%) | 390 (11.1%) |
| Viljandi linn | 171 (6.0%) | 647 (22.7%) | 1641 (57.6%) | 391 (13.7%) |
| Rae vald | 394 (13.5%) | 682 (23.4%) | 1440 (49.3%) | 404 (13.8%) |
| Lääne-Harju vald | 299 (8.9%) | 1020 (30.4%) | 1615 (48.1%) | 421 (12.5%) |
| Elva vald | 256 (8.4%) | 728 (23.8%) | 1645 (53.8%) | 427 (14.0%) |
| Viljandi vald | 162 (6.5%) | 604 (24.1%) | 1297 (51.7%) | 446 (17.8%) |
| Valga vald | 345 (9.0%) | 1036 (27.0%) | 1973 (51.4%) | 484 (12.6%) |
| Maardu linn | 354 (8.6%) | 1199 (29.2%) | 2053 (49.9%) | 506 (12.3%) |
| Saue vald | 265 (7.9%) | 774 (23.0%) | 1807 (53.8%) | 512 (15.2%) |
| Saaremaa vald | 361 (7.2%) | 1242 (24.7%) | 2845 (56.5%) | 589 (11.7%) |
| Narva linn | 1742 (13.4%) | 4611 (35.4%) | 5696 (43.8%) | 960 (7.4%) |
| Kohtla-Järve linn | 631 (7.3%) | 2513 (29.2%) | 4434 (51.6%) | 1018 (11.8%) |
| Pärnu linn | 785 (7.6%) | 2561 (24.8%) | 5630 (54.6%) | 1344 (13.0%) |
| Tartu linn | 1390 (7.7%) | 4388 (24.5%) | 9798 (54.6%) | 2368 (13.2%) |
| Tallinn | 7415 (9.0%) | 23785 (28.8%) | 41302 (50.0%) | 10152 (12.3%) |
Vaadates väljakutsete arvu 100 000 elaniku kohta ning võrreldes seda samasuguse standarditud näitajaga (standardiks Eesti kogu rahvastiku soolis-vanuseline jaotus) on näha, et linna/valla rahvastiku vanus mõjutab väljakutsete arvu oluliselt: Tallinnas, Tartus ja nende lähivaldades on Eesti keskmisele rahvastikule taandatud kordaja suurem kui standardimata kordaja, mis näitab, et kui neis piirkondades oleks rahvastik sama vana kui Eestis keskmiselt, oleks seal ka väljakutseid rohkem.
Väljakutsete arv 100 000 elaniku kohta
Joonis 6. Väljakutsete arv 100 000 elaniku kohta päevas
maakonniti kuude kaupa
Enim väljakutseid 100 000 elaniku kohta oli Valga maakonnas (23551) ning Jõgeva maakonnas (23382), kõige vähem Hiiu maakonnas (14277). Ka Eesti rahvastiku (keskmise) vanuselis-soolise jaotusega standardides oli enim väljakutseid Valga maakonnas (21892 – see tähendab, et kui selles maakonnas oleks rahvastiku struktuur samasugune nagu Eestis keskmiselt, oleks seal 1659 juhtumit vähem) ja Ida-Viru maakonnas (21190), vähim Hiiu maakonnas (12894).
Omavalitsustest oli kõige rohkem väljakutseid 100 000 elaniku kohta Loksa linnas (33541) ja Tõrva vallas (29306), kõige vähem Kihnu vallas (9160). Ka standarditud kordajate puhul oli enim väljakutseid 100 000 elaniku kohta Loksa linnas (26681) ja Tõrva vallas (26088), vähim Ruhnu vallas (7264).
Joonis 7. Väljakutsete arv 100 000 elaniku kohta
maakondade kaupa
Joonis 8. Väljakutsete arv 100 000 elaniku kohta
maakondade kaupa, standarditud Eesti 2 023. a rahvastiku keskmise
soolis-vanuselise jaotusega
Joonis 9. Väljakutsete arv 100 000 elaniku kohta
omavalitsuste kaupa
Joonis 10. Väljakutsete arv 100 000 elaniku kohta
omavalitsuste kaupa, standarditud Eesti 2 023. a rahvastiku keskmise
soolis-vanuselise jaotusega
Joonis 11. Standarditud ja standardimata väljakutsete
arvu kordaja (100 000 elaniku kohta) erinevus (negatiivne –
standardimata kordaja oli väiksem kui standarditud
kordaja)
Tabel 3. Väljakutsete absoluutarv,
kordaja 100 000 elaniku kohta, standarditud kordaja 100 000 elaniku
kohta maakonna, omavalitsuse ja prioriteedi kaupa
2.3.1 Prioriteedi muutmine
Brigaad muutis prioriteeti 33542 juhul, 88.1% madalamaks ning 11.9% kõrgemaks.
Tabel 4. Prioriteedi muutmine brigaadi poolt
| Häirekeskuse hinnang | A | B | C | D |
|---|---|---|---|---|
| A | 0 | 786 | 239 | 12 |
| B | 2913 | 0 | 1863 | 193 |
| C | 5284 | 14362 | 0 | 882 |
| D | 1085 | 2739 | 3184 | 0 |
Õebrigaadid muutsid prioriteeti 13.1% väljakutsetest (neist 88.0% madalamaks ja 12.0% kõrgemaks), arstibrigaadid 11.0% väljakutsetest (neist 89.3% madalamaks ja 10.7% kõrgemaks), Sõiduks kulunud aeg ei mõjutanud statistiliselt olulisel määral prioriteedi muutmist, kui võtta arvesse esialgne prioriteet, tüüpjuhtum, brigaadi liik, patsiendi vanus ja sugu. Brigaadipidajate kaupa on prioriteedi muutmine üsna erinev. Kõige sagedamini muutis prioriteeti Narva Haigla (24.7%), kõige harvemini Valga Haigla (4.3%). Narva Haigla puhul ligi pool D väljakutsetest said brigaadilt madalama hinnangu, Lõuna-Eesti Haigla D kutsetest ligi kolmandik ning Karell Kiirabi D kutsetest ligi veerand. Brigaadipidajate kaupa on prioriteedi muutmised esitatud allolevas tabelis.
Tabel 5. Prioriteedi muutmine brigaadi poolt brigaadipidajate kaupa
| TTO | N | Prioriteet muudeti (%) | A kõrgemaks | B kõrgemaks | B madalamaks | C kõrgemaks | C madalamaks | D madalamaks |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Tallinna Kiirabi | 93233 | 15.8 | 498 / 4921 (10.1%) | 925 / 20682 (4.5%) | 1289 / 20682 (6.2%) | 427 / 54011 (0.8%) | 9025 / 54011 (16.7%) | 2613 / 13619 (19.2%) |
| Tartu Kiirabi | 55923 | 7.4 | 119 / 3633 (3.3%) | 298 / 12463 (2.4%) | 314 / 12463 (2.5%) | 159 / 31419 (0.5%) | 2339 / 31419 (7.4%) | 924 / 8408 (11.0%) |
| Karell Kiirabi | 36971 | 14.0 | 152 / 2100 (7.2%) | 243 / 9001 (2.7%) | 416 / 9001 (4.6%) | 93 / 20434 (0.5%) | 2932 / 20434 (14.3%) | 1346 / 5436 (24.8%) |
| Põhja-Eesti Regionaalhaigla | 27358 | 10.9 | 80 / 1402 (5.7%) | 147 / 6411 (2.3%) | 296 / 6411 (4.6%) | 55 / 15243 (0.4%) | 1837 / 15243 (12.1%) | 574 / 4302 (13.3%) |
| Pärnu Haigla | 17250 | 6.2 | 28 / 1075 (2.6%) | 50 / 3790 (1.3%) | 91 / 3790 (2.4%) | 40 / 9873 (0.4%) | 613 / 9873 (6.2%) | 262 / 2512 (10.4%) |
| Narva Haigla | 13826 | 24.7 | 51 / 713 (7.2%) | 155 / 3790 (4.1%) | 388 / 3790 (10.2%) | 48 / 7499 (0.6%) | 1917 / 7499 (25.6%) | 857 / 1824 (47.0%) |
| Lõuna-Eesti Haigla | 6472 | 20.9 | 85 / 440 (19.3%) | 199 / 1559 (12.8%) | 58 / 1559 (3.7%) | 43 / 3522 (1.2%) | 677 / 3522 (19.2%) | 299 / 951 (31.4%) |
| Valga Haigla | 5899 | 4.3 | 7 / 441 (1.6%) | 8 / 1455 (0.5%) | 40 / 1455 (2.7%) | 6 / 3182 (0.2%) | 141 / 3182 (4.4%) | 53 / 821 (6.5%) |
| Kuressaare Haigla | 5327 | 6.1 | 17 / 368 (4.6%) | 31 / 1172 (2.6%) | 21 / 1172 (1.8%) | 11 / 3083 (0.4%) | 165 / 3083 (5.4%) | 80 / 704 (11.4%) |
Brigaadide juhtivliikmetest (kokku 682 erinevat isikut) 42 muutsid prioriteeti rohkem kui 50% oma brigaadi väljakutsetest, neist 28 töötab Tallinna Kiirabis.
Võrreldes ülejäänud piirkondadega muudeti brigaadi poolt prioriteeti küllalt sageli Võru kandis (Võru vallas 21.8% väljakutsetest), Väike-Maarja kandis (Väike-Maarja vallas 32.4%) ja Hiiumaal (18.7%).
Joonis 12. Prioriteedi muutmine brigaadi poolt
omavalitsuste kaupa
Prioriteetide muutmine omavalitsuste kaupa tabelina
Tabel 6. Prioriteedi muutmine brigaadi
poolt omavalitsuste kaupa
Seoses uute suunistega asusid brigaadid oma hinnangut prioriteedi kohta kaartidele märkima intensiivsemalt oktoobris; enne seda muudeti keskmiselt 9% prioriteetidest, oktoobris aga 30%. Eristub Lõuna-Eesti haigla, kelle brigaadid on terve aasta jooksul kaartidel märkinud (ja ka muutnud) prioriteeti rohkem, kui ülejäänud kiirabibrigaadi pidajad.
Joonis 13. Prioriteedi märkimine ja muutmine brigaadi
poolt kiirabibrigaadi pidaja ja kuu kaupa
Kokkuvõte: väiksemate omavalitsuste (alla 20 000 elanikuga) puhul torkab silma Viljandi järve ümbrus ning Valga vald, samuti Lääne-Harju vald, kus D prioriteediga väljakutsete absoluutarv on selgelt suurem, kui mujal. Lääne-Virumaal oli A väljakutsete osakaal üksjagu suurem (13%) kui teistes maakondades (7-10%). Prioriteedi muutmine brigaadi poolt ei sõltu niivõrd brigaadi liigist, kuivõrd brigaadipidajast ning mõnevõrra ka väljakutse asukohast; keskmisest sagedamini muudeti prioriteeti madalamaks Lääne-Virumaal ning kõrgemaks Võrumaal.
2.4 Kohalejõudmise aeg
Annulleeritud väljakutseid oli 8193 (3.1%), need jäävad selles peatükis analüüsist kõrvale. Kaarte, mille puhul sõiduks kuluvat aega polnud võimalik arvutada (st väljasõidukorralduse ja/või kohalejõudmise aeg (sh käsitsi märgitud ajad) puudus), oli 1548 (0.6%), ka need jäävad praegu kõrvale. Negatiivse kohalejõudmise ajaga ja üle 4tunnise sõiduajaga kaarte oli kokku 68 ka need jäävad praegu kõrvale.
Kohalejõudmise aja mediaan oli A prioriteediga väljakutsetel 10.5 minutit, B prioriteediga 10.3 min, C prioriteediga 10.2 min ja D prioriteediga 7.7 minutit. C väljakutsetest 16.2% puhul kulus kohalejõudmiseks üle 20 minuti, D väljakutsete puhul oli vastav osakaal 10.3%. Üheksakümnel protsendil C väljakutsetest oli sõiduaeg alla 24.1 minuti, D väljakutsetest 90% oli sõiduaeg alla 20.2 min.
Tabel 7. Kohalejõudmise aja jaotus (minutites) häirekeskuse prioriteedi kaupa
| Prioriteet | Aritm. keskmine |
|
|
|
|
Mediaan |
|
|
|
99 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| A (14564) | 14.7 | 0.1 | 3.3 | 5.0 | 7.4 | 10.8 | 17.5 | 27.3 | 35.3 | 69.3 |
| B (58478) | 13.2 | 0.2 | 3.9 | 5.2 | 7.3 | 10.4 | 16.0 | 24.4 | 30.9 | 49.9 |
| C (143526) | 13.2 | 1.9 | 4.3 | 5.3 | 7.2 | 10.3 | 16.2 | 24.1 | 29.9 | 47.7 |
| D (36552) | 10.3 | 1.8 | 3.1 | 3.8 | 5.2 | 7.7 | 12.8 | 20.1 | 25.5 | 40.3 |
| Määramata (28) | 28.4 | 0.0 | 0.0 | 0.0 | 4.2 | 11.5 | 45.0 | 83.0 | 111.6 | 144.5 |
Järgnevas on Eesti kaart jaotatud ruudustikuks ning iga ruudu kohta on arvutatud kohalejõudmise aja mediaanid ning 90. protsentiilid. Jaotades Eesti umbes 12 km x 9 km piirkondadeks on näha, et baaside lähedal jõutakse märgatavalt kiiremini kohale kui mujal, seda nii A/B kui ka C/D väljakutsete puhul. Mõned selgemalt aeglasema abi saamise piirkonnad on Hiiumaa lõuna- ja lääneosa, Pärnumaal Tõstamaa kant, Loode-Eestis Nõva kant, Võrumaal lõuna- ja idapiir, teataval määral ka Kesk-Eestis Väike-Maarja valla lõuna-idaserv.
Alloleval joonisel olevas 12 km x 9 km ruudustikus varieerus C+D väljakutsete kohalejõudmise aja mediaan (50. protsentiil) 5.1 minutist 133.0 minutini, 90. protsentiil 7.0 minutist 154.7 minutini. Joonisel on märgitud punasega piirkonnad, kus mediaan oli > 50 minuti. Must täpp tähistab baasi asukohta. Valgetes ruutudes väljakutseid polnud.
Joonis 14. Kohalejõudmise aja mediaan (min)
piirkonniti, C ja D prioriteediga kutsed
Joonis 15. Kohalejõudmise aja mediaan (min)
piirkonniti, A ja B prioriteediga kutsed
Kohalejõudmise aja kaardid erineva resolutsiooniga
A ja B väljakutsed
Mediaanajad
Üheksakümnes protsentiil
C ja D väljakutsed
Mediaanajad
Üheksakümnes protsentiil
Kokkuvõte: Arvestades C ja D väljakutsete absoluutarvu ning kiirabi kohalejõudmise aegasid, on kriitilised piirkonnad Nõva, Tõstamaa, Mõniste ja Avinurme kandis (väljakutsete arv piisavalt suur, kohalejõudmise aeg pikk); väiksema väljekutsete arvu, ent siiski keskmisest selgelt pikema kohalejõudmise ajaga piirkonnad on ka Hiiumaa lõuna- ja läänerannik, Võrumaa idapiir, Aegviidu-Pillapalu kant.
2.5 Hospitaliseerimine ja suremus
Hospitaliseerimist vajas 112054 juhtumit (muudetud prioriteeti arvestades: A väljakutsetest 26.3%, B väljakutsetest 34.3%, C väljakutsetest 47.3% ja D väljakutsetest 54.4%). Tüüpjuhtumitest vajas hospitaliseerimist kõige sagedamini ebaselge probleem (14239 hospitaliseerimist), kõhuvalju ja seljavalu (13955 hospitaliseerimist) ja rindkerevalud, südamehaigused (13758 hospitaliseerimist). Arstibrigaadid hospitaliseerisid 38.3% ning õebrigaadid 43.0% juhtumitest. Erinevus on statistiliselt oluline ka tüüpjuhtumit, prioriteeti, patsiendi sugu, vanust ja kohalejõudmise aega arvestades. Sagedamini esinenud tüüpjuhtumitest oli hospitaliseerimise erinvus arsti- ja õebrigaadide vahel liiklusõnnetuste puhul (C prioriteedi puhul hospitaliseerisid õed 12,7% rohkem kui arstid ning D prioriteedi puhul 7,5% rohkem kui arstid), teadvusehäire (C vahe 8,7%, D vahe 4,5%) ja rindkerevalude puhul (C vahe 8,3%, D prioriteedi puhul arstide ja õdede vahel suurt erinevust hospitaliseerimises polnud)
Tabel 8. Hospitaliseerimise jaotus
brigaadi liigi, tüüpjuhtumi ja lõpliku prioriteedi kaupa
Joonis 16. Hospitaliseerimist vajanud väljakutsete
absoluutarv omavalitsuste kaupa (välja-arvatud üle 20000 elanikuga
omavalitsused
Hospitaliseerimist vajanud juhtumitest oli keskmine hospitaliseerimise arve kulu kõige suurem tüüpjuhtumil uppumine (lõigatud keskmine kulu 2879 eurot), kõige väiksem aga looma- ja putuka hammustus (128 eurot). Kui võtta sama prioriteediga tüüpjuhtum (ja arvestada ka pt sugu ja vanust), siis õebrigaad hospitaliseerib juhtumi 1.156 korda tõenäolisemalt kui arstibrigaad. Kui võtta sama prioriteediga tüüpjuhtum (ja arvestada ka sugu ja vanust), mis hospitaliseeriti, siis juhtumiga seotud raviarve oleks arstibrigaadil keskmiselt 484 eurot kallim kui õebrigaadil. Teisest küljest aga: arstibrigaadi poolt hospitaliseeritud patsiendil oli ühe kuu jooksul ravikulu keskmiselt 73 eurot väiksem kui õebrigaadi patsiendil (võttes arvesse prioriteeti, tüüpjuhtumit, vanust, sugu ja 30 päeva suremust ning sisaldades ka hospitaliseerimise arvet).
Tabel 9. Tüüpjuhtumite hospitalseerimise
arve kulu lõigatud (2,5% alt ja ülevalt) keskmine, eurodes
Surmaga lõppes väljakutse 2072 korral (muudetud prioriteeti arvestades: A väljakutsetest 1.1%, B väljakutsetest 0.1%, C väljakutsetest 0.4% ja D väljakutsetest 3.8%). Kui arvestada juurde ka väljakutsest alates 3 päeva jooksul surmad, siis oli neid 3397 korral (muudetud prioriteeti arvestades: A väljakutsetest 1.3%, B väljakutsetest 0.4%, C väljakutsetest 0.8% ja D väljakutsetest 5.2%).Arstibrigaadide väljakutsetest lõppesid surmaga 1.2% ning õebrigaadidest 0.7% juhtumitest. Erinevus on statistiliselt oluline ka prioriteeti, tüüpjuhtumit, patsiendi vanust ja sugu ning kohalejõudmise aega arvestades.
Tabel 10. Surmaga lõppenud väljakutsete
jaotus brigaadi liigi, tüüpjuhtumi ja lõpliku prioriteedi kaupa
Joonis 17. Surmaga lõppenud väljakutsete absoluutarv
omavalitsuste kaupa (välja-arvatud üle 20000 elanikuga
omavalitsused)
Kokkuvõte: ligi pool väljakutsetest lõppesid hospitaliseerimisega. Arsti- ja õebrigaadide hospitaliseerimise osakaalud olid üsna sarnased, õed hospitaliseerisid mõnevõrra sagedamini (sealjuures prioriteeti, tüüpjuhtumit, pt sugu ja vanust arvestades). Arsti poolt hospitaliseeritud patsiendi hospitaliseerimise raviarve oli keskmiselt üle 500 euro kallim kui õe poolt hospitaliseeritud patsiendil (sh eelmainitud tegureid arvestades), ent ühe kuu ravikulude erinevus oli väiksem: arsti poolt hospitaliseeritud patsientidel keskmiselt ligi 100 eurot väiksemad kui õe poolt hospitaliseeritud patsiendil.
2.6 Koormus
Keskmine aastane sõitude arv brigaadi kohta oli 2087 ja baasi kohta 4383. Jättes kõrvale väike- ja ajutised/eribrigaadid (väikebrigaad: sõite < 100 aastas), on keskmine sõitude arv brigaadi kohta 2551 ja baasi kohta 4453. Kõige rohkem sõitis KESKLINNA 93 (4599 väljakutset), kõige vähem (väikebrigaadid välja jättes) HÄÄDEMEESTE 91 (690 sõitu).
Allolevas tabelis on aastakeskmine väljakutsete arv (häirekeskuse) prioriteetide kaupa.
Tabel 11. Keskmine väljakutsete arv
aastas prioriteetide ja baaside ning asukohtade kaupa
Valdavalt on piirkonnad, kus sagedamini väljakutseid esineb, baasidele võrdlemisi lähedal, ent on ka erandeid. Näiteks Tõstamaa kandis (st Tõstamaa ja Pärnu lahe vahele jäävas Tõstamaa poolsaarel) oli kokku 249 C+D väljakutset, millest pooltel kulus kohalejõudmiseks rohkem aega kui 32 minutit ning 10% ootasid kiirabi kauem kui 42 minutit; Turba ja Riisipere vahelises alas oli 264 C+D juhtumit, millest poolteni jõudis kiirabi kauem kui 31 minutiga; Mõniste ja Varstu kandis analoogselt 190 C+D juhtumit ja 30 minutit, Leisi ümbruses vastavalt 163 C+D juhtumit ja 29 minutit.
Joonis 18. C ja D prioriteediga väljakutsete jaotus
ning kiirabibaaside asukohad
Joonis 19. C ja D prioriteediga väljakutsete jaotus
ning kiirabibaaside asukohad
Joonis 20. Kõigi väljakutsete jaotus ning
kiirabibaaside asukohad
Alloleval kaardil on kujutatud C ja D väljakutsete arvu ning kohalejõudmise aja geograafilist ühisjaotust: ruudu värvitooni näitab juhtumite arvu (mida tumedam sinine, seda rohkem), läbipaistvus näitab kohalejõudmise aja mediaani (mida läbipaistvam, seda kiirem). Punase raamiga on ümbritsetud ruudud, kus aastas oli vähemalt 30 C ja D juhtumi ning kus kohalejõudmise mediaanaeg oli > 60 min. Teisisõnu: mida tumedam on ruut, seda rohem seal juhtus ja seda kauem sinna kohalejõudmine aega võttis.
Joonis 21. C ja D väljakutsete ning kohalejõudmise aja
mediaani (min) jaotus koos kiirabibaaside asukohtadega
C ja D väljakutsete sageduse ja kohalejõudmise aja geograafiline ühisjaotus kohalejõudmise aja 90. protsentiili järgi
Allolevatel joonistel on punase raamiga märgitud need ruudud, kuhu 90% C+D väljakutsetest ei jõudnud 15, 20, 30, 40, 50 või 60 minuti jooksul. Raamimist on kasutatud ainult ruutudel, kus oli vähemalt 30 C+D väljakutset.
Joonistelt jäävad silma samad piirkonnad, mis varem: Hiiumaa lõunarannik, Tõstamaa kant, Harjumaa lääneserv, Aegviidu kant, Võrumaa lõuna-idaserv, Kuusalu vald.
Vaadates 24 tunni sisse jäävaid väljakutseid, siis vahe kahe väljakutse vahel (st sama brigaadi eelmisest kutsest vabanemise märkimisest kuni järgmise väljasõidukorralduseni) varieerus 0 minutist kuni 24 tunnini; mediaan oli 94 minutit. Kõige hõivatumad olid Saue, Elva, Kopli, Haabersti baaside brigaadid (ooteaja mediaan < 1 tund), kõige vähem hõivatud aga Kilingi-Nõmme, Häädemeeste, Mustamäe reanimobiili brigaadid (ooteaja mediaan > 5 tunni).
Joonis 22. Brigaadide kahe väljakutse vaheline (eelmine
vaba kuni järgmine korraldus) mediaanaeg
2.7 Tüüpjuhtumid
Levinuim tüüpjuhtum pea kõigis omavalitsustes oli ‘06 - ebaselge probleem’, transpordi või muu saransega (tüüpjuhtum: 05 - spetsiifiline ülesanne) oli seotud kõige suurem osa väljakutsetest Rakveres, Rapla vallas ja Võru vallas (ligemale 20% omavalitsuse väljakutsetest).
Tabel 12. Tüüpjuhtumite sagedus
omavalitsuste kaupa (N% – tüüpjuhtumi osakaal kõigist omvalitsuse
juhtumitest, A%, B%, C%, D% – vastava prioriteediga juhtumite osakaal
selles tüüpjuhtumis)
3 Kokkuvõte
Käesolevasse analüüsi kaasati kiirabikaardid 2023. aastast, välja arvatud väikesaarte brigaadid ning eriotstarbelised brigaadid, samuti jäeti kõrvale surma tunnistamise väljasõidud (kokku ligi 2% väljasõitudest). Üle poole väljakutsetest oli häirekeskuse hinnangul C prioriteediga ning umbes 15% D prioriteediga. D prioriteedi osakaal oli suurem Rapla maakonna kandis ja Lõuna-Eestis. Brigaad muutis prioriteeti ligikaudu 10% juhtumitest, valdavalt madalamaks; prioriteedi muutmine väiksel määral erines arsti- ja õebrigaadide vahel, ent suuresti erines see brigaadipidajate vahel (nt Narva haigla muutis veerandil juhtumitest). Kohalejõudmise ajast prioriteedi muutmine oluliselt ei sõltunud.
Pooltel väljasõitudest kulus kohalejõudmiseks 10-11 minutit, D väljakutsetel 8 minutit. C väljakutsetest 16% kulus kohalejõudmiseks üle 20, D väljakutsetest 10% võttis aega üle 20 minuti. Keskmisest rohkem aega kulus C ja D väljakutsetele jõudmiseks Hiiumaa lõuna- ja Saaremaa põhjarannikul, Lääne- ja Harjumaa piiril, Tõstamaa kandis, Võrumaa lõuna-idapiiril, Aegviidu kandis, Avinurme kandis. Tõenöoliselt on vaja Saaremaale Leisi/Võhma piikronda, Pärnumaale Tõstamaa piirkonda ja Võrumaale Mõniste piirkonda lisabaasi ühe brigaadiga, Märjamaale ja Tapa baasi ühte lisabrigaadi. Levinuim tüüpjuhtum oli ebaselge probleem, aga ka rindkerevalu, transpordi tüüpjuhtumi osakaal oli suurem Rakveres, Raplas, Võrus. Hospitaliseeriti üle 40% juhtumitest (C väljakutsetel 47% ja D väljakutsetel 54%). Õebrigaadid hospitaliseerisid 1,15 korda sagedamini kui arstibrigaadid (isegi prioriteeti, tüüpjuhtumit, kohalejõudmise aega, patsiendi sugu ja vanust arvestades). Suurim hospitaliseerimise erinevus arsti- ja õebrigaadidel oli liiklusõnnetuste puhul. Surmaga lõppes vähem kui 1% väljakutsetest.